Rail Baltica – sajandi suurprojekt edeneb Eestis jõudsalt

TRINITI advokaadibüroo oli 2015. aastal nende ettevõtjate hulgas, kes uuest Euroopa rööpmelaiusega raudteest huvitatutena asutasid Rail Baltica Eesti ärivõrgustiku (RBBN) www.rbbn.ee. Ühingu liikmed pidasid juunikuus aastakoosolekut ning kuulasid ettekandeid Rail Baltica (RB) projekti edenemise kohta. 

Pildi allikas www.theplan.it

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on kõik RB Eesti osa olulisemad projektid (põhitrass, reisiterminalid) juba ka projekteerimislepingutega kaetud. Käimas on ehitust ettevalmistavad tegevused ning sõlmitud on koostöölepped strateegiliste partneritega (Maanteeamet, Elering). 

Ülemiste ühisterminali projekteerivad rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektid 

Ülemistele rajatava ühisterminali uus arhitektuurikonkurss on edukalt läbitud, millele said oma õigusteadmistega ja -kogemustega riigihangete vaidlustuskomisjonis kaasa aidata ka TRINITI advokaadid. Ülemiste terminali peaprojekteerija on välja valitud ning terminali eskiisprojekt juhtiva rahvusvahelise arhitektuuribüroo Zaha Hadid arhitektide poolt ka valminud.  Ees seisab detailplaneering ning terminali enda ja raudteetaristu projekteerimine aastatel 2020–2021 ning I etapi ehitushanke ettevalmistamine. 

Trammiga sadamast RB terminali ja lennujaama 

Mõne aasta eest rajati RB rahastuse abil nii tallinlaste kui pealinna külaliste hulgas aktiivset kasutust leidev trammiühendus kesklinna ja Tallinna Lennujaama vahel. Samuti RB projekti raames rajatava Tallinna Vanasadama ja kesklinna (ning Ülemiste ühisterminali) ühendava trammitee maksumuseks planeeritakse ca 20 miljonit eurot, millest 85% taotletakse Euroopa Ühendamise Rahastult (CEF)  ning mille pikkus on ca 2 kilomeetrit. Uue trammitee projekteerimine on planeeritud 2021. aastasse, ehitustööd peaks toimuma aastatel 2022-23 ning esimene tramm sadamasse jõudma loodetavasti juba 2023. aastal. 

Suuremahulised raudteeinvesteeringud Muuga sadamas  

Muuga kaubaterminalist saab väga oluline multimodaalne kaubaristmik, kus kohtuvad nii meretransport, 1520 mm ja 1435 mm raudteed kui ka maanteetransport. Muuga terminal saab olema RB trassi Balti riike läbiva osa suurim merele pääsuga kaubaterminal, mis sellisena  seob Rail Balticaga ka Soome.   Muuga kaubaterminali eelistatud lahendus on koostöös AS Tallinna Sadama ja AS Eesti Raudteega välja valitud, sellele on koostatud ka opereerimise analüüs ning välja kuulutatud projekteerimishange.  Projekteerimislepingu sõlmimiseni plaanitakse jõuda juba sel sügisel ning projekt peaks valmima 2021. aastal. Raśid Pulatov ja Vaiko Eggert lisasid Muuga terminali kohta veel omalt poolt, et suuremateks rajatavateks objektideks Muugal saavad olema Maardu tee sõlm ja seonduvad tehnovõrgud. Selleks ehitatakse ka uus Põhjaranna tee maanteeviadukt, mis tingib ühtlasi olemasoleva lammutuse, ning samuti  tunnel olemasolevale 1520 mm rööpmelaiusega raudteele, et ühendada  sadama läänesuund kaubajaamaga. Muljetavaldava ehitusprojekti mahuks Muugal kujuneb ca 10 km ümbertõstetavaid 1520 mm raudteid, 35 km uut 1435 mm laiusega raudteed, 14 jaamateed, hooldusdepoo hoone ja taristu ning juhtimiskeskus. 

Pärnu saab moodsa RB reisiterminali 

2019. aasta lõpus sõlmiti leping Pärnu reisiterminali projekteerimiseks. Koostöös kohaliku omavalitsusega täpsustati eskiisi põhjal liikluslahendusi ja terminali funktsioone, mille tulemusena on tänaseks juba valminud terminali eelprojekt ning jätkatakse detailse tööprojekti ettevalmistamisega. Järgneb ehituseks vajalike maade omandamine ning I etapi ehitushanke ettevalmistamine 2021. aastal. Lisaks sellele on Pärnusse planeeritud ka kaubaterminal, mille rajamiseks on samuti ettevalmistavate tegevustega juba alustatud. 

Ülemistest võib saada RB peadepoo 

Ülemiste veeremidepoo detailplaneering on kehtestatud ning vajalikud maad riigile omandatud. Depoo eskiislahendus on koostatud nii, et see võiks toimida RB peadepoona. Käimas on projekteerimishanke ettevalmistamine, mis plaanis veel sel suvel avalikuks teha. Depoo projekteerimine peaks valmis saama aastal 2021. Planeeritavat ala plaanitakse ka suurendada, et tagada tulevikus depoo laiendamise võimalus. 

Linnalähirongid RB trassile 

Viimasel ajal on palju räägitud kohalikest peatustest RB trassil, kuna rajataval raudteel saab olema piisav läbilaskevõime, et teenindada ka kohalikku reisirongiliiklust. Sestap ongi töös peatuste baaslahenduse väljatöötamine (eskiisprojektina kuni Pärnuni) ning omavalitsusliitudega optimaalse baaslahenduse täpsustamine, KOV-tega koostöölepete sõlmimine ja projekteerimishangete ettevalmistamine. Kogu trassi ulatuses on planeeritud rajada 12 kohalikku peatust. 

RB põhitrassi objektide ehitus juba käib  

Mis puudutab RB põhitrassi Eestis, siis kõikidel lõikudel on projekteerimislepingud sõlmitud ning eskiisprojektid on tänaseks valmis kahel lõigul. Kiire ajakavaga objektide (maanteeviaduktid, ökoduktid loomade ülepääsuks, ristumised teiste taristuobjektidega: elektriliinid, gaasitrassid, jne) ehitus on osaliselt juba alanud.   Valmis on saanud mitmed toetavad analüüsid (põlevkivi aheraine kasutatavus uue raudtee muldkehas, metsise elupaikade seire ja taastamine, jne).  Täiendavate kiire ajakavaga objektide ehitushangete ettevalmistamine ja avaldamine on plaanis veel käesoleval aastal, projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamiste läbiviimine aastatel 2020–2022.  Nagu ülalkirjeldatust näha edeneb sajandi suurprojektiks ristitud Rail Baltica uue raudtee rajamise projekt Eestis jõudsalt. Võtke meiega kindlasti ühendust kui Teil tekib küsimusi seoses Rail Balticaga nagu hangetel osalemine, maade sundvõõrandamine, jms või soovite liitude Rail Baltica ärivõrgustikuga. Tõnis Tamme Vandeadvokaat, partner ja RBBN juhatuse liige