Soovitused PRIA järelepärimisele vastamisel

Põllumajandustoetuste saamisega kaasnevad tahtmatult ka kontrollid ja järelepärimised, mille saamine tekitab ikka alguses ehmatuse ja seejärel toob kaasa rohkelt toimetamist. Järelepärimised on toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud, kuid nende pinnalt tekib ikka ja jälle rohelt küsimusi. Näiteks, kas peab vastama, kas peab esitama kogu küsitud info, kuidas vastata jms. Sellistele enamlevinud küsimustele püüangi nüüd blogikandega vastata.

Kas taotleja peab PRIA järelpärimistele vastama?

Lühike vastus on, et jah, peab. Erinevates toetusmeetmete määrustes ja toetuste alusteks olevates õigusaktides on ette nähtud taotleja kohustus võimaldada toetuse kasutamise üle järelevalvet teha ning osutada selleks igakülgset abi. Samuti on taotleja kohustatud esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Siinkohal soovitan kindlasti ka tähtaegu järgida ja kui see ei ole võimalik, küsida tähtaja pikendamist ning seda asjakohaselt põhjendada.

Kas muud isikud peavad PRIA järelpärimistele vastama?

Sellele küsimusele annab hea vastuse Riigikohtu 28. mai 2021 lahend asjas 3-18-1511, kus PRIA nõudis toetusega ehitatud hoone ehitajalt (st lepingu alusel ehitustööde teostajalt, mitte taotlejalt) oma filtreerimata pangakonto väljavõtte esitamist kuuekuulise perioodi osas. Ehitaja infot ei edastanud, mille tulemusena määras PRIA talle sunniraha, mille ehitaja vaidlustas. Maa- ja Ringkonnakohtud kaebust ei rahuldanud ning jätsid sunniraha otsuse jõusse. Riigikohus aga tühistas selle järgnevatel põhjendustel:

PRIA on antud asjas korrakaitseorgan ning seega volitatud sellist ettekirjutust tegema;
PRIA-l on õigus küsida info ja dokumentide esitamist taotlejaga seotud kolmandalt isikult, kes valdab selliseid andmeid või dokumente;
PRIA peab sellisel juhul kaaluma ja ettekirjutuses selgelt põhjendama, kas nõuda kolmandalt isikult infot ja millist infot nõuda, sh kui ulatuslikult on vaja infot kolmanda isiku majandustegevuse kohta (nt kas kogu pangakonto väljavõte või ainult info konkreetse taotlusega seotud maksete kohta;
PRIA ei ole ettekirjutuses eelnevat põhjendanud ega selgitanud.

Eelnevast tulenevalt on vastus küsimusele, et jah, ka muud isikud peavad PRIA järelpärimisele vastama. Küll aga peab PRIA sellisel juhul erilise täpsusega kaaluma ja põhjendama, miks selline info on vajalik, miks seda küsitakse just sellelt kolmandalt isikult ning selline küsitud info ei tohi olla ülemäärane.

Kas peab esitama kogu küsitud info?

Sellele küsimusele on kaks vastust – õiguslik ja praktiline. Õiguslikus vaates on oluline ülal kirjeldatud määrustes sisalduv sõna „vajalikud“. Ehk taotleja peab PRIA-le esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Minu hinnangul on PRIA mitmel puhul seda mõistet liiga laialt kasutanud ning ei kipu oma valikut põhjendama. Ilmselgelt on menetlejal lihtsam igaks juhuks küsida võimalikult palju materjali ja siis seda analüüsida. Näiteks on väga tavapärane taotlejalt pikkade aastate kohta filtreerimata pangakonto väljavõtete nõudmine, samuti mingi perioodi kohta kõigi raamatupidamisdokumentide või pearaamatu küsimine. Minu hinnangul saab nii suure andmehulga pärimine olla põhjendatud või „vajalik“ ainult väga piiratud juhtudel ning sellise info küsimist peaks väga selgelt põhjendama. Kusjuures, mida laiem päring, seda selgem peaks olema põhjendus, miks on just konkreetne info vajalik. Näiteks pangakonto andmed sisaldavad enamikul juhtudest ettevõtja ärisaladusi, töötajate palgaandmeid ning muud infot. Sellise info pärimise õigust ei ole ka maksuametil. Pikema perioodi raamatupidamisandmete esitamine on samas ka taotlejale väga koormav. PRIA peaks sellistel juhtudel igakordselt kaaluma ja seda kaalutlust selgitama, kas antud juhul ei oleks sama eesmärki võimalik saavutada mingisuguse muu andmepäringuga, mis sekkuks vähem taotleja majandustegevusse. Kokkuvõttes oleks õiguslik vastus, et ükski õigusakt ei kohusta taotlejat esitama PRIA-le andmeid või dokumente, mis ei ole vajalikud konkreetse toetustaotluse osas järelevalve teostamiseks või kontrolliks. Jah, PRIA ise teab, mis on järelevalveks vajalik, kuid seda teadmist tuleb ka põhjendada. Ja nüüd siis praktiline vastus: tavapäraselt on oluliselt lihtsam ja mõistlikum esitada kogu küsitud info, kui selle põhjenduse pärast vaidlema hakata. Seda eriti olukorras, kus küsitu tegelikult ju liiga koormav ei olegi. Ka menetleja on inimene ning kui tema elu lihtsamaks teha, on ka tema vaade konkreetsele projektile ehk veidi optimistlikum.

Kas kaasata nõustaja?

See on kindlasti küsimus, millele tasub vähemalt korraks mõelda. Ühelt poolt saab ju vajalikud dokumendid ja seisukohad ise kokku panna ning paljudel juhtudel sellest ka piisab. Teisalt tähendab vastuse esitamine tihti ka mingite positsioonide ja seisukohtade võtmist, mis teadupärast tähendab, et oluliselt erinevaid positsioone enam võtta ei saa ning mingis osas on strateegia valitud. Minu praktikas on mitmeid juhtumeid, kus järelpärimisele vastates või suulisel ärakuulamisel esitatud positsioon on edasises menetluses kalliks maksma läinud ning eduväljavaateid oluliselt kahandanud. Seega: kui on tõenäoline, et see menetlus läheb edasi ning tulevikus tuleb suure tõenäosusega nõustaja kaasata, tasub seda teha juba varasemas etapis – nii saab tulemus parem ning on ka arvestatav tõenäosus, et tulemus saabub kiiremini. Jah, selleks tulemuseks võib olla ka tõdemus, et konkreetsele vaidlusele ei tasu oma raha ja aega raisata. Selliseid tõdemusi teen oma praktikas iganädalaselt.

Mida veel soovitada?

Mõistlikkust ja rahulikku meelt. Nagu juba enne ütlesin, ka menetleja on inimene ning PRIA on siiski toetuste andja, mitte üksnes tagasinõudja. Eelnev tähendab seda, et menetlejaga tasub suhelda, pakkuda variante ning olukorda selgitada. Vahest on võimalik ühe telefonikõne, e-maili või kohtumisega anda selgitus, mis kõrvaldab kogu probleemi ning sisulist vastust järelpärimisele ei olegi vaja. Pea aru. Järelpärimisele vastates tuleks mõelda korra suuremale pildile kui konkreetne järelpärimine ja selles sisalduvad küsimused ning sellest tulenevalt panna paika oma strateegia ja suurem plaan. Vahest tasub kusagil midagi ära anda ja pattu tunnistada ning sellega ülejäänud projekt päästa. Ära võltsi. Kui mingi dokument on puudu, võib tekkida soov see tagantjärele vormistada. Esiteks on selline tegevus potentsiaalselt kriminaalne ja teiseks kipub see välja tulema. Kõik asjad ei peagi alati dokumenteeritud olema ning ka suuline leping on kehtiv. TRINITI põllumajanduse töögrupp aitab taotlejaid PRIA järelpärimistele vastamisel ning otsuste vaidlustamisel nii vaidemenetluses kui kohtus. Võtke minuga ühendust, kui vajate oma probleemile lahendust. Esimesena hindame, kas antud vaidlust üldse tasub pidada.

Languages

Offices

Siim Maripuu

TRINITI nõustas Amserv Grupi Riia ja Liepāja autoesinduste müügitehingut

TRINITI panustas säästvate lennukikütuste arendamise projekti

Kohtud: sideandmete lauskogumine on õigusvastane

Law firm that takes care of its clients