Kas ka minu paarismajas tekib 2018 jaanuaris korteriühistu?

2018 aasta jaanuaris hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis puudutab otseselt või kaudselt vähemalt 1/3 Eesti elanikest. Selle seaduse kohaselt saavad korteriühistute liikmeteks kõik, kellele seaduse kehtima hakkamise hetkel kuulub korteriomand. Sealhulgas need, kes omavad nn paarismajaboksi. Eestis nimelt on suurel hulgal selliseid paarismaju, mis on jagatud korteriomanditeks. 

Praegu kehtiv seadus 

Praegu kehtiva korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomanditeks jagatud hoone omanikud vabad otsustama, kas moodustada korteriühistu või piirduda korteriomanike ühisusena tegutsemisega. Praegu ei ole kohustust luua hoone ühiseks majandamiseks korteriühistut, vaid see on omanike võimalus. Kui korteriomanike enamus otsustab luua korteriühistu, siis nii saabki olema. Korteriühistu liikmeks saab aga iga korteriomanik sõltumata tema tahtest või sellest, kas ta hääletab ühistu moodustamise poolt või vastu. See tähendab, et kõik korteriomanikud saavad nö kohustuslikus korras korteriühistu liikmeteks üksnes juhul, kui enamus otsustab ühistu moodustada.

Uus seadus

Uue, 2018 jaanuaris kehtima hakkava KrtS kohaselt tekivad korteriomanditeks jagatud majades korteriühistud igal juhul. Seejuures sõltumata korteriomanike soovist ja tahtest ning sellest, kas majas on 2 või 200 korterit. Ühistu tekib igasse majasse. Kui senise seaduse kohaselt oli võimalik moodustada üks korteriühistu ka mitmel erineval kinnisasjal asuvate hoonete ühiseks majandamiseks, siis uue seadusega on see võimalus välistatud. Selle tagajärjel tekib suurel hulgal nn pisiühistuid sellistes hoonetes, milledes asuvate korterite arv jääb alla 10. Seega tekivad Eestis alates 2018 aasta jaanuarist korteriühistud kõigisse hoonetesse, kus on vähemalt 2 korteriomandit. Selliseid näiteid, kus hoones on kõigest kaks korteriomandit, on üle Eesti piisavalt. Nendeks on näiteks kõik paarismajad, mis asuvad ühel kinnisasjal ning mis on jagatud korteriomanditeks. Kõigis neis moodustuvad seaduse alusel korteriühistud. Ning kõik korteriomanikud muutuvad liikmeteks mittetulundusühingutena tegutsevates korteriühistutes.

Milliseid kohustusi uus seadus kaasa toob? 

Uue seaduse kehtima hakkamine toob korteriomanikele kaasa hulga erinevaid kohustusi, mis kaasnevad korteriühistu tekke ja edaspidise olemasoluga. Muuhulgas tuleb ka nn pisiühistu raamatupidamist hakata korraldama ja pidama kehtiva seaduse kohaselt, sh tuleb esitada majandusaasta aruanne. Tõsi, igal juhul ei ole majandusaasta aruande koostamine ja esitamine vajalik. Ühe võimaliku ohuna, mille uus seadus võib kaasa tuua, võib välja tuua selle, et kui pisiühistu otsustab juhatust mitte valida (selline võimalus on pisiühistule jäetud), juhivad ja esindavad kõik korteriomanikud ühistut ühiselt. See tähendab, et iga tehingut ja toimingut saab teha üksnes koos ja ühiselt. Tõsi, ka see olukord on võimalik lahendada, kuid seaduse mõtte kohaselt on kõigil sel juhul ühine esindamise õigus. Lisaks eeltoodule on siinkirjutaja hinnangul veel mitmeid probleemseid detaile ning sätteid, mille tegelikku ellu rakendumine on küsitav.

Kokkuvõtteks 

Et teada oma õiguseid ja võimalikke kohustusi seoses korteriühistu tekkega, vaata endale kuuluva kinnisvara kohta kinnistusraamatust järgi, milline on sinu vara õiguslik staatus. Kui kinnistusraamatust nähtub, et tegemist on korteriomandiga ning Sa teadaolevalt ei ole mitte ühegi korteriühistu liige, siis tea, et alates 2018 jaanuarist tekib Sulle seaduse jõuga korteriühistu liikmelisus ühes sellega seotud õiguste ja kohustustega. Et olla täpsemalt kursis, mida see kõik Sulle kaasa toob, võta meiega ühendust. Leiame vastused Su küsimustele, sh kas korteriühistu liikmeks saamist on võimalik ka vältida ning kas ja mida selleks teha saaks.