Välisinvesteeringute usaldusväärsust hakatakse hindama

Alates 01. septembrist 2023 hakatakse hindama kolmandatest riikidest pärinevate välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus (VUHS) loob õigusliku raamistiku välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks, mille eesmärgiks on tagada Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide julgeolek. Sihtettevõtjate hulgas, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul eelnevalt hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, on eelkõige:

• elutähtsa teenuse osutajad;
• riigi osalusega ettevõtjad;
• sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad;
• riigikaitseobjektide omanikud;
• teatud meediaettevõtjad ja
•  transporditaristute valdajad.

Välisinvesteeringu loa annab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste, sealhulgas julgeolekuasutuste, esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Seaduse eesmärk on jätta Eesti välisinvesteeringutele avatuks. Need on olulised nii majanduskasvu, konkurentsivõime, tööhõive kui innovatsiooni seisukohast, kuid maandada tuleb riske, mis kaasnevad välisriikide majandusliku survega. Välisinvesteeringuid võidakse aga kasutada julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning need võivad kujutada ohtu Eesti riigi strateegilistele majandushuvidele ja avalikule korrale.

Kontrolli või olulise osalise omandamisel tuleb küsida luba

Hindamisele kuuluvad välisinvesteeringud otsese või kaudse olulise osaluse omandamiseks (üldjuhul vähemalt 10% osaluse, häälte vm osalusega väljendatavate õiguste saamine), otsese või kaudse kontrolli saamine sihtettevõtja üle (kas kontrolliva osaluse (50 % + 1 hääl) kaudu vms) ning sihtettevõtja osa omandamine (ettevõtte, käitise või vara omandamine, mis on tegutsemiseks vajalik sihtettevõtjale). Välisinvestoriks uue seaduse tähenduses loetakse:

• füüsiline isik: kellel on kolmanda riigi (s.t mitte EL liikmesriigi) kodakondsus, kellel on mitu kodakondsust, millest vähemalt üks on kolmanda riigi kodakondsus, või kes on kodakondsuseta.
• ettevõtja, kes on asutatud kolmandas riigis või.
• ettevõtja, kes on mõne eelnimetatud isiku kontrolli all.

Loamenetlus võtab aega ning loaga võib kaasneda kõrvaltingimus

Välisinvesteeringu loa taotluse menetlustähtaeg on üldjuhul 30 + 90 kalendripäeva. Võimalik on täiendav tähtaja pikendamine veel 60 kalendripäeva võrra, kui on vaja rääkida läbi loa kõrvaltingimuste üle. Nimelt võib TTJA anda välisinvesteeringu loa kõrvaltingimusega (sh kohustuse sihtettevõtjas teatud suurusega osaluse võõrandamiseks, toodete tarnimise või teenuste osutamise lepingute jätkamiseks). Riikliku järelevalve teostajana on TTJA-l õigus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid loata välisinvesteeringu tegemise või loa tingimuste rikkumise korral. Järelevalve käigus tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel on TTJA-l õigus määrata sunniraha (kuni 100 000 EUR).

Välisinvesteeringu luba võidakse hiljem tühistada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada välisinvesteeringu loa kehtetuks, kui:

1. välisinvestor või sihtettevõtja ei täida talle loa andmisel määratud kõrvaltingimust;
2. välisinvestor on esitanud ebaõigeid või eksitavaid andmeid või dokumente, mis olid otsuse tegemisel määravad.

Välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor, sihtettevõtja ja välisinvesteeringu muu osaline kohustatud tegema viivitamata vajalikud toimingud välisinvesteeringueelse olukorra võimalikult suures ulatuses taastamiseks. Uus seadus annab võimaluse enne välisinvesteeringu loa taotlemist või ka loamenetluse käigus pöörduda TTJA poole selgituste saamiseks, samuti küsida ametilt nõu, kas välisinvesteering on loakohustusega. Seda võimalust soovitame ettevõtjatel tarbetute segaduste ning ajakulu vältimiseks teha juba aegsasti. TRINITI tehinguvaldkonna kogenud advokaadid on nõustanud keerulisi ja suuremahulisi välisinvesteeringuid taasiseseisvumisjärgse Eesti majandusse juba alates 1990-ndate keskpaigast. Võtke meiega kindlasti ühendust, kui soovite selle uute reeglite kohta rohkem infot või konsultatsiooni! Tõnis Tamme Vandeadvokaat, partner