{"id":16995,"date":"2019-06-17T14:20:15","date_gmt":"2019-06-17T14:20:15","guid":{"rendered":"http:\/\/triniti.eu\/insights\/isejuhtiv-auto-kas-oleme-selleks-valmis\/"},"modified":"2026-04-15T13:39:34","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:34","slug":"isejuhtiv-auto-kas-oleme-selleks-valmis","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/isejuhtiv-auto-kas-oleme-selleks-valmis\/","title":{"rendered":"Isejuhtiv auto – kas oleme selleks valmis?"},"content":{"rendered":"\nKujutle, et ostad v\u00e4lismaalt uhke auto – sellise, mis viib sind ise nupuvajutuse peale vabalt valitud kohta ning s\u00f5idu ajal v\u00f5id rahulikult kohvi nautida ning raamatut lugeda. Siis aga saabud Eestisse ning enne, kui m\u00e4rgatagi j\u00f5uad, on su auto otsa s\u00f5itnud v\u00e4ikesele lapsele, kes n\u00fc\u00fcd surnuna teepeenral lamab. On selge, et surmaga l\u00f5ppenud juhtumile j\u00e4rgneb kriminaalasi. Kes aga sellises olukorras vastutab?<\/strong>\n\n\"<\/a>\n\nJust selline probleem esines ka 2019. aasta \u00f5igusteaduse suurima v\u00f5istluse \u2013 Eesti Harjutuskohtu<\/a> <\/span>\u2013 kaasuses ja seda v\u00f5ib t\u00e4ispikkuses lugeda SIIT<\/span><\/a> (kaasuse autorid: Karmen Turk<\/a><\/span>, Maarja Pild<\/span><\/a>, Erkki Hirsnik). Seda, kuidas kirjeldatud olukorda lahendada, anal\u00fc\u00fcsib autor k\u00e4esolevas blogipostituses l\u00e4htuvalt j\u00e4reldustest, milleni Harjutuskohtu v\u00f5itjatiim j\u00f5udis.\n
Isejuhtivad autod Eestis ja mujal maailmas<\/h5>\nIsejuhtivate s\u00f5idukite n\u00e4ol ei ole enam ammu tegemist kauge tulevikuga. Juba praegu katsetatakse nii Eestis kui ka mujal maailmas isejuhtivaid s\u00f5idukeid – sealhulgas ka selliseid, mis teatud oludes enam juhi sekkumist ei vajagi. Kuigi m\u00f5iste \u201cisejuhtiv\u201d v\u00f5ib Eesti kontekstis tunduda kaugena, on tegelikult suurel osal Eestis ringi s\u00f5itvatest autodest teatud isejuhtivale s\u00f5idukile iseloomulikke funktsioone, n\u00e4iteks p\u00fcsikiiruse- v\u00f5i rajahoidja.\n\nSociety of Automotive Engineers (SAE) on paika pannud kuus isejuhtivate s\u00f5idukite taset. Neist neli esimest (tasemed 0-3) eeldavad, et juht teostab ise v\u00e4hemalt osa juhtimis\u00fclesannetest v\u00f5i kohustub seda tegema sellekohasel n\u00f5udel; kahe j\u00e4rgmise (tasemed 4-5) puhul ei ole aga juhi sekkumine p\u00f5him\u00f5tteliselt vajalik.\n\n\"<\/a>\n\n \n
Defineerimisprobleem praeguse regulatsiooni raamides<\/h5>\nR\u00e4\u00e4kimata sellest, et keeruline on lahendada k\u00fcsimust, kes k\u00e4esoleval hetkel peaks isejuhtiva s\u00f5iduki t\u00f5ttu toimunud \u00f5nnetuse p\u00e4rast vastutama, pole \u00fcheselt m\u00f5istetav ka see, kuidas mahutada \u00f5iguskorras olemasolevatesse m\u00f5istetesse isejuhtiv s\u00f5iduk ning selle juht.\n\nIseenesest on liiklusseaduses mootors\u00f5iduki ning juhi m\u00f5isted defineeritud. Mootors\u00f5iduk on \u201emootori j\u00f5ul liikuv s\u00f5iduk\u201c. Sellest v\u00f5ime j\u00e4reldada, et ka isejuhtiv s\u00f5iduk, kuiv\u00f5rd see liigub eelduslikult mootori j\u00f5ul, on mootors\u00f5idukiks.\n\nProbleemsem on aga k\u00fcsimus, keda v\u00f5ime pidada mootors\u00f5iduki juhiks. Seadus m\u00e4\u00e4ratleb juhtimisena kaks tegevust: isiku igasugune tegevus mootors\u00f5iduki juhi kohal, kui mootors\u00f5iduk liigub, ning isiku tegevus, mis m\u00f5jutab juhtimisseadeldiste abil mootors\u00f5iduki liikumissuunda v\u00f5i -kiirust.\n\nEsimese alternatiivi eeldused saab t\u00e4idetuks lugeda seega juhul, kui mootors\u00f5iduk liigub, isik istub juhi kohal ning tegeleb \u201cigasuguse tegevusega\u201d. Ilmselt v\u00f5ib aga n\u00f5ustuda, et oleks absurdne, kui juhistaatuse ning teatud juhtudel sellega kaasneva vastutuse tooks kaasa n\u00e4iteks liikuvas autos kohvi joomine v\u00f5i raamatu lugemine kui \u201cigasugune tegevus\u201d. Samamoodi ei tohiks juhina m\u00e4\u00e4ratlemist m\u00f5jutada ka istekoht, kuiv\u00f5rd isejuhtiv s\u00f5iduk on tegelikult v\u00f5imeline s\u00f5itma ka siis, kui autos viibiv isik istub hoopis tagaistmel.\n\nTeise alternatiivi puhul tekib aga k\u00fcsimus, mida t\u00e4hendab \u201ejuhtimisseadeldiste abil mootors\u00f5iduki liikumissuuna ja -kiiruse m\u00f5jutamine\u201c. Isejuhtiva s\u00f5iduki puhul peab s\u00f5idukit opereeriv isik GPS-seadmest kui juhtimisseadeldisest valima s\u00f5iduki l\u00f5ppsihtpunkti, mis m\u00e4\u00e4rab tinglikult ka s\u00f5idusuuna ning -kiiruse. On aga kaheldav, kas ainu\u00fcksi sellist tegevust on liiklusseaduses juhtimisena silmas peetud.\n
Aga kes siis ikkagi karistus\u00f5iguslikult vastutab?<\/h5>\nEesti \u00f5iguskord tunnistab \u00f5igussubjektidena vaid f\u00fc\u00fcsilisi ja juriidilisi isikuid. Kuigi v\u00f5ib tunduda, et isejuhtiv auto langetab otsuseid justkui iseseisvalt ning ilma inimese kaasabita, toimub see siiski inimeste loodud algoritmide alusel ning isejuhtivat s\u00f5idukit kasutatakse selle omaniku v\u00f5i kasutaja m\u00e4\u00e4ratud viisil. On selge, et isejuhtiv auto iseenesest \u00f5igusi ning kohustusi kanda ei saa. Kellele saab sellisel juhul vastutuse omistada?\n\nLihtsad on lahendused olukordades, kus keegi on teo pannud tahtlikult toime – n\u00e4iteks juhul, kui isejuhtiva s\u00f5iduki valdaja on teadlikult andnud s\u00f5idukile korralduse inimesele otsa s\u00f5ita v\u00f5i on isejuhtiva s\u00f5iduki seadistuses tahtlikult tehtud viga. K\u00fcll aga ei ole situatsioonides, kus s\u00f5iduk ise vastavalt oma programmeeringule inimese surma p\u00f5hjustab, vastutuse k\u00fcsimus lahendatav nii lihtsalt.\n\nKui kirjeldatud \u00f5nnetus peaks juhtuma juba t\u00e4na – hetkel, mil Eestis veel vastavad regulatsioonid ja t\u00f5lgendused puuduvad -, oleks teoreetiliselt v\u00f5imalik vastutus sisustada s\u00e4tte abil, mis reguleerib surma p\u00f5hjustamist ettevaatamatusest. See on \u00fcks v\u00e4hestest karistusseadustiku normidest, mis s\u00e4testab vastutuse teo eest, mis ei ole toime pandud tahtlikult.\n\nHarjutuskohtu v\u00f5istluskaasuses esines mitmeid asjaolusid, mis v\u00f5ivad ettevaatamatusele viidata: auto kasutaja polnud l\u00e4bi lugenud auto kasutusjuhendit, ta ei p\u00f6\u00f6ranud t\u00e4helepanu teel toimuvale ning tegeles teadlikult k\u00f5rvaliste tegevustega, kuigi s\u00f5iduk vastas SAE 4 tasemele (vt tabel \u00fclal) ning v\u00f5imaldas t\u00e4helepanelikul kasutajal \u00f5nnetusjuhtumi korral sekkuda ning juhtimise \u00fcle v\u00f5tta.\n\nKui aga v\u00f5tta seisukoht, et ka kasutaja hoolsa k\u00e4itumise korral oleks avarii siiski juhtunud, v\u00f5iks autole s\u00f5itmise k\u00e4skluse andjat pidada suurema ohu allika valdajaks, kuna (isejuhtiva) auto kui sellise kasutamine toob juba iseenesest kaasa v\u00f5imaluse, et v\u00f5ib juhtuda \u00f5nnetus ning seel\u00e4bi tekkida kahju.\n
Eetika vs. \u00f5igus<\/h5>\nIsejuhtivate autode \u00f5iguslik regulatsioon Eesti \u00f5iguskorras tekitab hetkel kahtlemata palju vastuseta k\u00fcsimusi. Kuna vaidlusalune teema ei ole ainult juriidiline – selles valdkonnas puutuvad tugevalt kokku nii \u00f5iguslikud kui ka eetilised k\u00fcsimused -, on selle reguleerimine eriti keeruline.\n\nKuigi Eesti Harjutuskohtus anal\u00fc\u00fcsiti erinevaid lahendusk\u00e4ike, ei leitud ka seal olukorrale ainu\u00f5iget lahendust. Ainus j\u00e4reldus, millele nii v\u00f5istlusel osalejad kui ka kohtunikud n\u00e4isid j\u00f5udvat, oli see, et kui l\u00e4htuda vaid praegusest Eestis olemasolevast regulatsioonist, ei oleks meie \u00f5iguskord k\u00f5rgema taseme isejuhtivate s\u00f5idukite teedele tulemiseks veel lihtsalt valmis.\n\nKui Sul tekkis sel teemal k\u00fcsimusi, v\u00f5ta julgelt \u00fchendust meie intellektuaalse omandi & tehnoloogia\u00f5iguse t\u00f6\u00f6grupiga<\/a><\/span> v\u00f5i loe l\u00e4hemalt TRINITI anal\u00fc\u00fcsist SAE tase 4 ja tase 5 s\u00f5idukite kasutusele v\u00f5tmiseks SIIT<\/span><\/a>.\n\n \n

Blogikande autor Lauriine Kalajas<\/em><\/p>\n