{"id":17004,"date":"2019-05-22T13:05:37","date_gmt":"2019-05-22T13:05:37","guid":{"rendered":"http:\/\/triniti.eu\/insights\/andmekaitse-uldmaaruse-ehk-gdpr-i-esimene-sunnipaev-5-olulist-arengut-ettevotja-jaoks\/"},"modified":"2026-04-15T13:39:34","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:34","slug":"andmekaitse-uldmaaruse-ehk-gdpr-i-esimene-sunnipaev-5-olulist-arengut-ettevotja-jaoks","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/andmekaitse-uldmaaruse-ehk-gdpr-i-esimene-sunnipaev-5-olulist-arengut-ettevotja-jaoks\/","title":{"rendered":"Andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse ehk GDPR-i esimene s\u00fcnnip\u00e4ev: 5 olulist arengut ettev\u00f5tja jaoks"},"content":{"rendered":"\nJuba pea aasta tagasi ehk 25.05.2018 hakkas kohalduma uus andmekaitse reeglistik ehk Euroopa Liidu isikuandme kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus (ingl GDPR<\/em>). J\u00e4rgnevalt toon v\u00e4lja viis peamist s\u00fcndmust, mis on seoses sellega aasta jooksul Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4ruse kohalduma hakkamisest aset leidnud.\r\n\r\n\r\n
Esimesed andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4ruse alusel tehtud trahvid<\/h5>\r\nSuurt t\u00e4helepanu sai Portugali haiglale Centro Hospitalar Barreiro Montijo m\u00e4\u00e4ratud<\/a><\/span> trahv suuruses 400\u00a0000 eurot. Portugali j\u00e4relevalveasutuse hinnangul olid patsientide isikuandmed j\u00e4\u00e4nud kaitseta – haigla infos\u00fcsteemid lubasid sisuliselt igal haigla t\u00f6\u00f6tajal ligi p\u00e4\u00e4seda k\u00f5igi patsientide andmetele. Selline piiramatu ligip\u00e4\u00e4s terviseandmetele, mida peetakse andmekaitse\u00f5iguses ka eriti tundlikeks andmeteks, ei vasta aga andmekaitse n\u00f5uetele.\r\n\r\n\"<\/a>\r\n\r\nT\u00e4helepanu said ka \u00dchendkuningriigi ametasutuse ICO trahvid, mis m\u00e4\u00e4rati Heathrow lennujaamale<\/a><\/span> ja Uberile ning seda andmekaitse turvan\u00f5ute rikkumise eest<\/a><\/span>. Huvitav kaasus<\/a><\/span>, mis l\u00f5ppes trahvi m\u00e4\u00e4ramisega, leidis aset ka Austrias, kus ettev\u00f5te sai trahvi selle eest, et tema kaamerad filmisid liialt suurt l\u00f5iku k\u00f5nniteest, mis ei olnud aga otseselt ettev\u00f5tte turvalisuse tagamiseks vajalik.\r\n\r\nK\u00f5ige enam kajastust<\/a> <\/span>sai ilmselt suurim trahv, mis siiani on andmekaitse n\u00f5uete rikkumise eest m\u00e4\u00e4ratud ja seda suuruses 50 miljonit eurot. Trahv m\u00e4\u00e4rati Prantsusmaa j\u00e4relevalveorgani poolt Google\u2019ile. Internetihiid sai trahvi l\u00e4bipaistmatu tegevuse eest. Muuhulgas on Google Prantsusmaa j\u00e4relevalveorgani hinnangul j\u00e4tnud kasutajatele piisavalt selgitamata, mida nende andmetega tegelikult tehakse.\r\n
Esimene suur andmekaitse n\u00f5uete rikkumise eest m\u00e4\u00e4ratud trahv Baltikumis<\/h5>\r\nLeedu j\u00e4relevalveorgan m\u00e4\u00e4ras<\/span><\/a> trahvi suuruses 61\u00a0500 eurot finantstehnoloogia valdkonna ettev\u00f5ttele MisterTango. Ettev\u00f5ttele heideti ette, et 2018. aasta juulis olid lekkinud ettev\u00f5tte klientide andmed internetti ja enam kui 9000 kuvat\u00f5mmist klientide tehinguandmetega olid avalikult k\u00e4ttesaadavad. MisterTango j\u00e4ttis sellest intsidendist Leedu Andmekaitse Inspektsiooni teavitamata. Seda aga loetakse GDPR-i alusel reeglite rikkumiseks, kuiv\u00f5rd GDPR kohustab andmelekkest teavitama 72 tunni jooksul sellest teada saamisest.\r\n
Eesti siseriiklik seadusandlus<\/h5>\r\nReeglina t\u00e4hendab Euroopa Liidu m\u00e4\u00e4ruse kohalduma hakkamine seda, et liikmesriik ei v\u00f5ta ise t\u00e4iendavaid regulatsioone vastu, kuiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4rus kohaldub k\u00f5igis liikmesriikides otse. Andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusega oli siiski teisiti. Nimelt sisaldas andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus mitmeid punkte, kus igal liikmesriigil endal tuli vastu v\u00f5tta oma reeglid. Ideaalis pidid need normid kohalduma hakkama ja j\u00f5ustuma samal ajal kui andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus s.o 25.05.2018. K\u00fcll aga l\u00e4ks nii Eestis kui ka paljudes teistes liikmesriikides rohkem aega. K\u00e4esolevaks hetkeks on siiski ka Eesti oma normid vastu v\u00f5tnud ja need on j\u00f5ustunud. Eesti isikuandmete kaitse seadus j\u00f5ustus<\/a> <\/span>29.01.2019 ja 15.03.2019 j\u00f5ustus isikuandmete kaitse seadus rakendamise seadus<\/a><\/span>.\r\n
Trahvid ja Eesti<\/h5>\r\nEestis ei ole Andmekaitse Inspektsioon kiirustanud uue m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi trahvima. Andmekaitse Inspektsiooni lehelt otseselt isegi ei selgu, kas inspektsioon on j\u00f5ustunud Eesti siseriiklikel normidel ja GDPR-il p\u00f5hinevat trahvi m\u00e4\u00e4ranud. Andmekaitse Inspektsiooni praktikat ja tegutsemist saad j\u00e4lgida SIIT<\/a><\/span>.\r\n
Uued soovitused<\/h5>\r\nNii nagu iga \u00f5igusharu, siis ei seisa ka andmekaitse\u00f5igus paigal. Euroopa Andmekaitsen\u00f5ukogu (varasema nimetusega Artikkel 29 t\u00f6\u00f6r\u00fchm) on aasta jooksul v\u00e4lja tulnud veel t\u00e4iendavate soovituste ja juhistega, mis aitavad GDPR-i teksti m\u00f5ista. Viimati on avalikkusele tagasiside saamiseks v\u00e4lja antud spetsiifiline juhend, kuidas peaks t\u00f6\u00f6tlema isikuandmeid internetis teenuseid pakkuvad ettev\u00f5tjad, kes t\u00f6\u00f6tlevad andmeid GDPR artikkel 6(1)b<\/a><\/span> alusel ehk kui isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemine on vajalik lepingu t\u00e4itmiseks\u00a0v\u00f5i s\u00f5lmimiseks.\r\n\r\nEuroopa Andmekaitsen\u00f5ukogu soovitustele on oluline t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kuiv\u00f5rd andmekaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rust ei tohi liikmesriigid ise oma suva j\u00e4rgi t\u00f5lgendada. Selgitusi, kuidas m\u00e4\u00e4ruses s\u00e4testatud reegleid j\u00e4rgida, saab eelk\u00f5ige jagada just Euroopa Andmekaitsen\u00f5ukogu ja Euroopa Liidu kohus.\r\n\r\nKui Teil on andmekaitse teemadel k\u00fcsimusi siis v\u00f5tke julgesti \u00fchendust. Tutvuge ka meie andmekaitse t\u00f6\u00f6riistaga TiNT<\/span><\/a> ja uurige l\u00e4hemalt andmekaitse kohta meie veebilehelt<\/span><\/a>.\r\n\r\n