{"id":17027,"date":"2019-02-22T07:42:32","date_gmt":"2019-02-22T07:42:32","guid":{"rendered":"http:\/\/triniti.eu\/insights\/riik-planeerimas-kohalikku-ruumi\/"},"modified":"2026-04-15T13:39:35","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:35","slug":"riik-planeerimas-kohalikku-ruumi","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/riik-planeerimas-kohalikku-ruumi\/","title":{"rendered":"Riik planeerimas kohalikku ruumi"},"content":{"rendered":"\nRiigi eriplaneeringu v\u00f5imalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat t\u00e4helepanu \u00e4ratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis<\/a><\/span> riigi eriplaneeringu s\u00e4tete vastavust kohaliku omavalitsuse p\u00f5hiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk n\u00f6 iseotsustus\u00f5igusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i \u00f5igusi riivatakse, siis vastuolu p\u00f5hiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad j\u00e4relmid ka edaspidiseks.\n
\"<\/a>\nMis on riigi eriplaneering?<\/h5>\nRiigi eriplaneering kehtestatakse valitsuse poolt ning see on otseseks aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehk \u2013 riigi eriplaneeringu kehtestamisel ei ole planeeritava ehitise rajamiseks enam n\u00e4iteks KOV-i enda kehtestatavat detailplaneeringut tarvis. KOV kaasatakse k\u00fcll planeeringumenetlusse, ent nagu iga kaasamise puhul ei ole KOV-il n\u00f6 veto\u00f5igust. Riigi eriplaneeringu menetlus toimub kahes osas: esmalt valitakse ehitise asukoht mitme alternatiivi seast ning seej\u00e4rel koostatakse valitud asukohas juba detailne lahendus sarnaselt detailplaneeringule.\n
Milliste ehitiste puhul on riigi eriplaneering rakendatav?<\/h5>\nRiigi eriplaneeringut ei saa kasutada mistahes ehitiste planeerimisel.\u00a0 Riigi eriplaneeringu eesm\u00e4rk on sellise olulise ruumilise m\u00f5juga ehitise p\u00fcstitamine, mille asukoha valiku v\u00f5i toimimise vastu on suur riiklik v\u00f5i rahvusvaheline huvi. Oluline ruumiline m\u00f5ju t\u00e4hendab n\u00e4iteks m\u00fcra, l\u00f5hna, transpordivoogude, tooraine, t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse vm tegurite olulist muutust kavandatavas asukohas, kui m\u00f5ju ulatus suurele territooriumile, eelk\u00f5ige \u00fcle \u00fche KOV-i piiride. Suure riikliku v\u00f5i rahvusvahelise huvi tuvastamine on riigi igakordne kaalumisotsus. Riigikohus sedastas olulise m\u00f5ttena, et suur riiklik v\u00f5i rahvusvaheline huvi v\u00f5ib esineda ka siis, kui planeeringu objektiks olev ehitis teenib \u00fchtlasi planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve ehk lihtsustatult \u00f6eldes \u00e4rihuve.\n\nPlaneerimisseadus sisaldab seejuures n\u00e4idisloetelusid valdkondadest ja ehitistest, mille puhul riigi eriplaneering eelduslikult koostada tuleb. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua riigikaitse ja julgeoleku, energeetika ning transpordi valdkonnad ning ehitistest avaliku raudtee v\u00f5i teatud parameetritele vastavad energeetikaobjektid. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus v\u00f5ib riigi eriplaneeringu algatada ka v\u00e4ljaspool neid n\u00e4idisloetelusid, ent sel juhul tuleb p\u00f5hikriteeriume ehk eelk\u00f5ige suurt riikliku v\u00f5i rahvusvahelist huvi ulatuslikumalt p\u00f5hjendada.\n
Riigikohtu otsuse olulisemad j\u00e4reldused<\/h5>\nRiigikohtu otsusest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua olulisi j\u00e4reldusi, mis ilmselt tulevastes aruteludes v\u00f5i vaidlustes t\u00e4psemat sisustamist ootavad:\n