{"id":17052,"date":"2018-11-28T09:20:18","date_gmt":"2018-11-28T09:20:18","guid":{"rendered":"http:\/\/triniti.eu\/insights\/riigikohus-piiras-osanike-otsuste-vaidlustamise-voimalusi\/"},"modified":"2026-04-15T13:39:35","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:35","slug":"riigikohus-piiras-osanike-otsuste-vaidlustamise-voimalusi","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/riigikohus-piiras-osanike-otsuste-vaidlustamise-voimalusi\/","title":{"rendered":"Riigikohus piiras osanike otsuste vaidlustamise v\u00f5imalusi"},"content":{"rendered":"\nRiigikohus tegi m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega otsuse ja piiras osaniku v\u00f5imalusi osanike otsuste vaidlustamise kaudu halvata kogu \u00e4ri\u00fchingu tegevust. Nimelt selgitas Riigikohus, et kui \u00fcks osanik arvab, et teised osanikud on oma osalused v\u00f5\u00f5randanud h\u00e4\u00e4letamispiirangu v\u00e4ltimiseks, siis ei saa pelgalt sellele argumendile tuginedes vaidlustada selliseid osanike otsuseid, mille puhul h\u00e4\u00e4letamispiirangud ei kehti.\n\n\n
Osanikevahelised erimeelsused \u00e4hvardasid halvata \u00e4ri\u00fchingu tegevust<\/strong><\/h5>\nHiljuti puutusin klienti n\u00f5ustades kokku olukorraga, kus osa\u00fchingu \u00fcks osanik (AA) ei olnud rahul sellega, et teised osanikud (BB ja CC) asutasid \u00fche kolmanda isikuga koos uue \u00e4ri\u00fchingu (\u00dching) ja v\u00f5\u00f5randasid oma osalused \u00dchingule, st lisaks AA\u2011le sai kahe f\u00fc\u00fcsilise isiku asemel osa\u00fchingu osanikuks \u00dching.\n\nAA hinnangul oli sellise osaluste \u00dchingule v\u00f5\u00f5randamise n\u00e4ol tegemist heade kommetega vastuolus oleva ja seega t\u00fchise tehinguga. Sellele argumendile tuginedes asus AA k\u00f5igi j\u00e4rgnevate osanike otsuste ja koosolekute puhul esitama vastuv\u00e4idet, et kuna \u00dching ei ole osanik, siis ei ole \u00dchingu h\u00e4\u00e4ltega vastu v\u00f5etud otsuste puhul tegemist \u00fcldse osanike otsustega v\u00f5i on vastavad otsused t\u00fchised. Lisaks selliste vastuv\u00e4idete esitamisele vaidlustas AA samal alusel teatud otsused (kuid mitte k\u00f5ik) ka kohtus.\n\nSee t\u00e4hendab, et \u00f5iguslikus m\u00f5ttes otsustas AA tema hinnangul ebaseadusliku tehingu vaidlustamise (st vastava tehingu t\u00fchisuse tuvastamise n\u00f5ude esitamise) asemel lihtsalt tugineda vastava tehingu t\u00fchisusele ja vaidlustada osanike otsuseid.\n\nMis vahet seal on? Aga see, et kui tehingu t\u00fchisuse tuvastamise n\u00f5ude puhul oleks \u00fche konkreetse kohtumenetluse raames saanud \u00fcsna varsti selgeks, kas \u00dching on osanik v\u00f5i mitte (ja seega, kas senised osanike otsused on kehtivad v\u00f5i mitte ning kellel on \u00f5igus osanike otsuste vastuv\u00f5tmisel edaspidi h\u00e4\u00e4letada), siis praegusel juhul oli kogu aeg \u00f5hus v\u00f5imalus, et osa\u00fchingu osanike otsused ei ole tegelikult kehtivad.\n\nSelline ebaselgus \u00e4hvardas halvata osa\u00fchingu tegevust, kuna strateegiliste otsuste tegemiseks peaks olema kindlustunne, et need j\u00e4\u00e4vad tulevikus kehtima.\n\n\"<\/a>\n
Riigikohus tegi m\u00e4rgilise t\u00e4hendusega otsuse<\/strong><\/h5>\n\u00d5nneks selgitas Riigikohus tsiviilasjas nr 2-16-9415<\/a><\/span> tehtud lahendis, et tehingu t\u00fchisusele tuginemise \u00f5igus on oluliselt piiratud, st eelpool kirjeldatud viisil ei ole v\u00f5imalik lihtsalt \u00e4ri\u00fchingu tegevust halvata.\n
Osaluse \u00fcleandmise tehing ei saa \u00fcldjuhul t\u00fchine olla<\/strong><\/h5>\nRiigikohus kinnitas k\u00f5igepealt \u00fcle olulise p\u00f5him\u00f5tte, et osaluse \u00fcleandmise leping kui k\u00e4sutustehing on \u00f5iguslikult neutraalne ega saa seet\u00f5ttu \u00fcldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel p\u00f5hjusel t\u00fchine.\nSamas selgitas Riigikohus, et erandina v\u00f5ib k\u00e4sutustehing olla vastuolus heade kommetega ja seega t\u00fchine, kui tehingu eesm\u00e4rk v\u00f5i tehing ise on heade kommete vastane.\n
Millal v\u00f5ib tehing v\u00f5i selle eesm\u00e4rk olla heade kommetega vastuolus ja seega t\u00fchine?<\/strong><\/h5>\nRiigikohtu varasema praktika kohaselt v\u00f5ivad tehingud olla heade kommetega vastuolus erinevatel p\u00f5hjustel, mida \u00fchiskonnas valitsevate arusaamade kohaselt v\u00f5ib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks.\n\nK\u00e4esoleval juhul v\u00e4itis AA, et osade \u00fcleandmise tehing oli heade kommetega vastuolus seet\u00f5ttu, et BB ja CC soovisid sellega edaspidi v\u00e4ltida osanike otsuste vastuv\u00f5tmisel h\u00e4\u00e4letamispiiranguid, mis BB ja CC suhtes oleksid kehtinud, kuid \u00dchingu suhtes ei kehti. N\u00e4iteks kehtivad h\u00e4\u00e4letamispiirangud siis, kui otsustatakse osaniku vabastamist kohustusest v\u00f5i vastutusest v\u00f5i kui otsustatakse osanikuga \u00f5igusvaidluse pidamist.\n
Kes ja millal v\u00f5ib tehingu t\u00fchisusele tugineda?<\/strong><\/h5>\nViidatud lahendi k\u00f5ige olulisem osa seisneb aga selles, et Riigikohus selgitas, kes ja millal v\u00f5ib ilma tehingut vaidlustamata tehingu t\u00fchisusele tugineda.\n\nRiigikohus selgitas, et tehingu t\u00fchisusele saab tugineda ainult isik, kelle \u00f5igusi ja kohustusi tehing m\u00f5jutab.\n