{"id":17056,"date":"2018-11-12T11:44:21","date_gmt":"2018-11-12T11:44:21","guid":{"rendered":"http:\/\/triniti.eu\/insights\/alustava-ettevotte-abc-valmis-olla-start\/"},"modified":"2026-04-15T13:39:35","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:35","slug":"alustava-ettevotte-abc-valmis-olla-start","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/alustava-ettevotte-abc-valmis-olla-start\/","title":{"rendered":"ALUSTAVA ETTEV\u00d5TTE ABC – Valmis olla, START!"},"content":{"rendered":"\n
TOP1 \u2013 tahan registreerida oma ettev\u00f5tte – mis, kas, kuidas?<\/strong><\/h5>\nAjujaht<\/span><\/a> tuleb taas ja nii alustab ka TRINITI<\/a><\/span> oma uue blogisarjaga. Hea idee on vaid pool v\u00f5itu \u2013 ilma oma ettev\u00f5tteta on keeruline midagi suurt korda saata. Selle blogisarja eesm\u00e4rgiks on anda Sulle \u00fclevaade k\u00f5ige p\u00f5letavamatest teemadest ja valikutest, millega \u00fcks alustav ettev\u00f5te silmitsi seisab. Kuiv\u00f5rd internetis (n\u00e4iteks www.eesti.ee, mida saab lugeda usaldusv\u00e4\u00e4rseks allikaks) on piisavalt infot ettev\u00f5tte alustamise ABC kohta, siis \u00fcritame blogisarjas l\u00e4heneda teemadele praktilisemast k\u00fcljest. Oma esimeses kandes keskendume kolmele k\u00fcsimusele \u2013 millist t\u00fc\u00fcpi \u00fchingut asutada, kas teha seda sissemaksega v\u00f5i mitte ning kas registreerida osad Eesti V\u00e4\u00e4rtpaberite Keskregistris v\u00f5i mitte.  \n\nEsimene k\u00fcsimus, mis tegelikkuses lahendamist n\u00f5uab, on see, millist vormi eelistada. Kuigi Eestis on k\u00f5ige enam levinud vormiks osa\u00fching, siis tegelikkuses esineb veel ka hulk teisi ettev\u00f5tlusvorme.\n\n\"<\/a>\n
Samm nr 1 – kapitali\u00fching v\u00f5i isiku\u00fching ehk mittekapitali\u00fching?<\/strong><\/h5>\nIsiku\u00fchingute puhul vastutab osanik \u00fchingu ees enda isikliku varaga. Isiku\u00fchinguteks on t\u00e4is\u00fching ja usaldus\u00fching. M\u00f5lemal juhul peab asutajateks olema kaks isikut. T\u00e4is\u00fchingu puhul t\u00e4hendab see seda, et osanikud vastutavad \u00fchingu kohustuste ees v\u00f5rdselt kogu oma varaga. Usaldus\u00fchingu puhul vastutab \u00fcks osanik kogu oma varaga, teine enda sissemakse ulatuses. Sisuliselt t\u00e4hendab see seda, et probleemide tekkimisel on v\u00f5imalik minna otse osaniku vara kallale, n\u00e4iteks kasutada tema autot v\u00f5i korterit, et katta \u00fchingu n\u00f5udeid. Ilmselgelt t\u00e4hendab selline variant ettev\u00f5tjale suuremat riski. Ei ole ju keegi huvitatud sellest, et \u00e4ri eba\u00f5nnestumisel kaotavad nad lisaks ka oma auto v\u00f5i kodu. Kuigi praktikas on selline olukord suhteliselt ebat\u00f5en\u00e4oline, muudab risk isiku\u00fchingud siiski ebaatraktiivseks.\n\nKapitali\u00fching t\u00e4hendab seda, et isik teeb \u00fchingusse rahalise v\u00f5i mitterahalise sissemakse. Nii ei vastuta osanik isiklikult \u00fchingu kohustuste eest. Kapitali\u00fchingute levinuimad vormid on osa\u00fching ja aktsiaselts. Osa\u00fchingu puhul on sissemakseks 2 500 eurot. Sellise sissemakse tegemisel ei saa probleemide tekkimisel tulla osaniku isikliku vara kallale. Seega j\u00e4\u00e4vad auto ja kodu puutumata. Tulenevalt sissemakse m\u00f5istlikust suurusest ja kapitali\u00fchingu eelistest ongi Eestis k\u00f5ige enam levinud ettev\u00f5tlusvormiks osa\u00fching.\n\nOsa\u00fchingu nii \u00f6elda suurem vend, sissemakselt ja juhtimiselt keerulisem \u00fchinguvorm on aktsiaselts, Aktsiaselts n\u00f5uab juba 25 000 euro suurust sissemakset. Alustava iduettev\u00f5tte jaoks ei ole aktsiaselts ilmselgelt variant, seet\u00f5ttu keskendume edaspidi osa\u00fchingut puudutavale.\n
Samm nr 2 \u2013 osa\u00fching, kas kohese sissemaksega?<\/strong><\/h5>\nOsa\u00fchingut on v\u00f5imalik asutada ka sissemakset tegemata, k\u00fcll aga j\u00e4\u00e4b sellest m\u00e4rk maha \u00e4riregistrisse, kuhu tehakse m\u00e4rge \u201easutatud sissemakset tegemata\u201c. See v\u00f5ib (kuid ei pruugi) hirmutada eemale potentsiaalseid koost\u00f6\u00f6partnereid ja huvilisi, sest sissemakseta asutamine t\u00e4hendab seda, et sissemakse ulatuses vastutavad osanikud senikaua oma isikliku varaga.\n\nAsutamine sissemakset tegemata on v\u00f5imalik, kui kavandatav osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, asutajateks on \u00fcksnes f\u00fc\u00fcsilised isikud ning \u00fchingu planeeritaval tegevusvaldkonnal puudub kapitalin\u00f5ue. Samuti t\u00e4hendab osa\u00fchingu asutamine sissemakset tegemata seda, et seni kuni sissemakset ei ole tehtud, pole v\u00f5imalik ka osakapitali suurendamine v\u00f5i v\u00e4hendamine. Samuti ei saa teha osanikele \u00fchtegi v\u00e4ljamakset, sh maksta dividende.\n\nMillal tuleb sissemakse tasuda? Seadus ei s\u00e4testa kindlat ajavahemikku, sisuliselt on v\u00f5imalik ka olukord, et kogu \u00fchingu eksisteerimise perioodi jooksul toimib \u00fching ilma sissemakset tegemata. K\u00fcll aga peavad osanikul sellisel juhul arvestama, et nad vastutavad teatud ulatuses oma enda varaga \u00fchingu. Samuti, et sissemakse tasumata j\u00e4tmine muudab v\u00f5imatuks \u00fchingu t\u00e4ieliku juhtimise \u2013 on ju dividendide maksmine \u00fcks \u00e4ri tegemise tegelikke eesm\u00e4rke.\n\nSeega v\u00f5ib vahendite nappuse korral esialgu osa\u00fchingu ka sissemakset tegemata asutada, kuid meeles peab hoidma, et see ei anna osanikule osa\u00fchingu p\u00f5hilist garantiid \u2013 probleemide tekkimisel on osa\u00fchingu vara ja sinu isiklik vara eraldiseisvad.\n\n\"<\/a>\n
Samm nr 3 \u2013 registreerida osad Eesti V\u00e4\u00e4rtpaberite Keskregistris (EVK) v\u00f5i mitte?<\/strong><\/h5>\nEVK-s osade registreerimisel on teatud eelised. Sellest on t\u00e4psemalt kirjutanud Ergo Blumfeld<\/span>t<\/a> oma blogikannetes ka varasemalt:\n