{"id":19597,"date":"2017-07-31T08:58:13","date_gmt":"2017-07-31T08:58:13","guid":{"rendered":"https:\/\/triniti.eu\/?post_type=insights&p=19597"},"modified":"2026-04-15T13:39:40","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:40","slug":"kas-50-osanik-saab-ariuhingut-teise-osaniku-ja-juhatuse-liikme-omavoli-eest-kaitsta","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/kas-50-osanik-saab-ariuhingut-teise-osaniku-ja-juhatuse-liikme-omavoli-eest-kaitsta\/","title":{"rendered":"Kas 50% osanik saab \u00e4ri\u00fchingut teise osaniku ja juhatuse liikme omavoli eest kaitsta?"},"content":{"rendered":"\n
\r\n\r\n50%-50% osalusega \u00e4ri\u00fchingud toimivad edukalt ja m\u00f5lemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt \u00fcksnes seni, kuni suhted on head. Julgen v\u00e4ita, et paljudes 50-50 osa\u00fchingutes saab ilus aeg \u00fckskord otsa ja kaks teravnenud suhetega v\u00f5rdset h\u00e4\u00e4le\u00f5igust omavat osanikku on \u00f5nnetu kooslus, mis lakkab funktsioneerimast ja viib suure t\u00f5en\u00e4osusega ka \u00e4ri endaga p\u00f5hja.\u00a0<\/span>Toon allj\u00e4rgnevalt \u00fche sagedasema probleemi kahe juhatuse liikme korral ning annan soovitusi, kuidas seda k\u00f5ige lihtsamalt ja kiiremalt lahendada.\r\n\r\nToon allj\u00e4rgneva n\u00e4ite. S\u00f5brad Peeter ja Karl ajavad koos \u00e4ri:\r\n\r\n\"\"<\/a>\r\n\r\nSuhete teravnedes hakkab enamasti \u00fcks osanikust juhatuse liige oma \u00f5igusi kuritarvitama, olgu selleks meie n\u00e4ites Karl, ning teine osanik Peeter tahaks ennast ja osa\u00fchingut sellise omavoli eest kaitsta. Enda kogemusest tean, et tihti on rohkem tahtva ja \u00f5igusi kuritarvitava osaniku panus tagasihoidlikum, mist\u00f5ttu teise osaniku jaoks paistab tekkinud olukord eriti \u00fclekohtune.\r\n
50% h\u00e4\u00e4ltest ei piisa mitte \u00fchegi otsuse tegemiseks<\/strong><\/h5>\r\nK\u00f5ige otstarbekam ja efektiivsem lahendus on oma \u00f5igusi kuritarvitava osaniku kontrolli all oleva juhatuse liikme (tihti on tegemist sama isikuga v\u00f5i on osanikuks sama \u00e4ripartneri teine ettev\u00f5te) juhatusest eemaldamine. Teadup\u00e4rast on juhatuse liikme tagasikutsumine osanike \u00fcldkoosoleku p\u00e4devuses. Osanike koosoleku otsused v\u00f5etakse vastu h\u00e4\u00e4lteenamusega. Ja siin leiab omavoli ohvriks langenud osanik end olukorrast, kus 50% h\u00e4\u00e4ltest on sama hea kui 0. Tema 50% ei ole enamus ning teha ei olegi justkui midagi, sest on ilmne, et teine osanik talle soodsa juhatuse liikme tagasikutsumise poolt ei h\u00e4\u00e4leta.\r\n\r\nV\u00f5ib muidugi loota, et teine osanik Karl j\u00e4tab \u00fcldkoosolekule ilmumata, mis annab seej\u00e4rel muutusi soovivale osanikule Peetrile \u00f5iguse kutsuda kokku korduskoosolek, mis oleks otsustusv\u00f5imeline ka \u00fcksnes tema 50% h\u00e4\u00e4ltega ning kuhu teine osanik samuti ei ilmu, kuid sellise \u00f5nne t\u00f5en\u00e4osus on nullil\u00e4hedane. Seega puudub 50% osalust omaval osanikul seadusp\u00e4rane ja korrektne v\u00f5imalus osanike otsuse kaudu \u201evabaneda\u201c t\u00fclikast ning oma \u00f5igusi kuritarvitavast juhatuse liikmest.\r\n
Juhatuse liikme tagasikutsumine kohtu kaudu on suuresti vormistamise k\u00fcsimus<\/strong><\/h5>\r\n\u00d5nneks pole olukord siiski lootusetu ning appi tuleb kohtus\u00fcsteem. V\u00e4hemalt 10% osalusega osanikul on \u00f5igus n\u00f5uda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Taolistes vaidluses on hagejaks osanik, kes juhatuse liiget tagasi tahab kutsuda. Kostjaks on aga see osa\u00fching, kus juhatuse liige tegutseb. Seega kuigi sisuline vastasseis on kahe osaniku vahel, on formaalselt vaidlus osaniku ja osa\u00fchingu vahel. Kuigi see v\u00f5ib n\u00e4ida kummaline, on selline vaidluse lahendamise kord see p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngas, mida osanik vajab.\r\n\r\nPeetri soov on, et Karl ei oleks enam juhatuse liige O\u00dc-s S\u00f5prade \u00e4ri. Selleks esitab O\u00dc Peetri Firma kui osanik hagi O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri vastu ning n\u00f5uab Karli kohtu kaudu tagasikutsumist. Korrektselt vormistatud ja p\u00f5hjendatud hagi v\u00f5tab kohus menetlusse ning edastab kostjale O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri.\r\n\r\nPeeter on samuti O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri juhatuse liige, seega saades hagi k\u00e4tte esitab O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri (Peetri poolt esindatuna v\u00f5i Peetri poolt volitatud advokaatide kaudu) kohtule avalduse hagi \u00f5igeksv\u00f5tmiseks. See t\u00e4hendab, et O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri ei vaidle hagile vastu. Menetlusseadus on hetkel selline, et juhul kui kostja hagiga n\u00f5ustub ja v\u00f5tab selle \u00f5igeks, peab kohus hagi rahuldama. Hagi rahuldamine t\u00e4hendab aga selles vaidluses, et kohus teeb otsuse, millega kutsub Karli O\u00dc S\u00f5prade \u00e4ri juhatuse liikme kohalt tagasi. Peetri eesm\u00e4rk on saavutatud ja Karli omavolile piir pandud.\r\n\r\n\"\"<\/a>\r\n
Aga huvide konflikt?<\/strong><\/h5>\r\nT\u00f5si, siinkohal v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, ega Peeter huvide konfliktis ei tegutse. Ei saa v\u00e4listada, et tegutseb. Samas tuleb silmas pidada, et \u00fclal kirjeldatud viis \u00fchingut kahjustava juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ongi see viimane \u00f5lek\u00f5rs, millest kinni haarata siis, kui midagi muud ei toimi ning teise juhatuse liikme tegevus ja osanike konflikt \u00e4hvardab \u00e4ri h\u00e4vitada.\r\n\r\nOluline on ka silmas pidada, et Karli juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ei m\u00f5juta mistahes viisil tema kontrolli all oleva O\u00dc Karli Firma kui osaniku \u00f5igusi, sh \u00f5igust teabele ning eelk\u00f5ige \u00f5igust dividendidele vastavalt osanike otsustele.\r\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/h5>\r\n