{"id":21520,"date":"2022-09-26T10:59:40","date_gmt":"2022-09-26T10:59:40","guid":{"rendered":"https:\/\/triniti.eu\/?post_type=insights&p=21520"},"modified":"2026-04-15T13:39:42","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:42","slug":"kas-korged-elektrihinnad-on-tulnud-selleks-et-jaada","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/kas-korged-elektrihinnad-on-tulnud-selleks-et-jaada\/","title":{"rendered":"Kas k\u00f5rged elektrihinnad on tulnud selleks, et j\u00e4\u00e4da?"},"content":{"rendered":"\nRekordilised energiahinnad, energiatootjate kasvavad kasumid ja mure eesoleva talve ees on tekitanud tarbijates ja ettev\u00f5tetes \u00fcha rohkem k\u00fcsimusi senise elektriturus\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindluse ning toimimise kohta. Elektrituru probleemkohad koos s\u00fcsteemi l\u00e4bipaistmatusega on avalikkuses t\u00f5statanud diskussiooni turus\u00fcsteemi v\u00f5imaliku muutmisvajaduse \u00fcmber. K\u00f5lama on j\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimused, et mida annab teha t\u00e4nase mudeli parandamiseks v\u00f5i kas peaks Eesti Nord Pool elektriturult \u00fcldsegi lahkuma.\r\n\r\n\"\"<\/picture>\r\n
Eesti liitumine Nord Pool Spot elektrib\u00f6rsiga<\/strong><\/h5>\r\n2010 aasta aprillis liitus Eesti koos teiste Balti riikidega Nord Pool Spoti (NPS) elektrib\u00f6rsiga.[1]<\/a> Liitumine oli osa Euroopa Komisjoni plaanist \u00fchendada Baltimaade energiaturud P\u00f5hjamaade, Saksamaa ja Inglismaaga, et tagada \u00fchtne ja efektiivne turg elektriga kauplemiseks.[2]<\/a>\r\n
Praktikas k\u00e4ib <\/strong>Nord Pool Spoti kaudu kauplemine kahel turul <\/strong>\u2013 p\u00e4ev-ette turul Elspot ja p\u00e4evasisese kauplemisega turul Elbas<\/strong><\/h5>\r\nElspot turul kaubeldakse energiaga j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks, kus fikseeritakse hinnad ja kogused j\u00e4rgmise p\u00e4eva 24 tunniks. Turuosalised esitavad tundide l\u00f5ikes tellimusi veebip\u00f5hise s\u00fcsteemi kaudu, kus elektritootjad teevad enda tootmispiirkonnas m\u00fc\u00fcgipakkumisi ja elektri jaem\u00fc\u00fcjad omakorda ostupakkumisi piirkondades, kus nad soovivad elektrit edasi m\u00fc\u00fca. Kui Elspot turg Eesti aja j\u00e4rgi kell 15:00 aga sulgub, avatakse kauplemine p\u00e4evasisesel turul Elbas. Viimase eesm\u00e4rk on tagada turutasakaal ja tulla toime ootamatute viimase hetke turumuutustega, n\u00e4iteks n\u00f5udluse suurenemisega tulenevalt ekstreemsetest ilmaoludest \u00a0v\u00f5i tootmise v\u00e4henemisega m\u00f5ne elektrijaama ajutise sulgemise t\u00f5ttu.[3]<\/a>\r\n
Nord Pool b\u00f6rsil m\u00fc\u00fcdava elektri hinnastamine<\/strong><\/h5>\r\nTurumajandusele omaselt kujunevad elektrihinnad elektrib\u00f6rsil pakkumise ja n\u00f5udluse tulemusel. T\u00e4psemalt \u00f6eldes pakkumuse ja n\u00f5udluse tasakaalu tekkimisel, kus k\u00f5igile pakkujatele makstakse \u00fchtset hinda (\u201euniform-price\u201d oksjoni mudel). Poliitikute, tarbijate ja enamuse ettev\u00f5tjatele viimase aja meeleh\u00e4rmiks on selleks \u00fchtseks hinnaks oksjonil pakkumiste pingereas viimase pakkuja (kelle toodetud elektrit on vaja n\u00f5udluse t\u00e4ielikuks rahuldamiseks igal tunnil \u00f6\u00f6p\u00e4evas) pakutud k\u00f5ige k\u00f5rgem hind. M\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi kujunes turuhinnaks maksimaalne Nord Pooli reeglite j\u00e4rgi lubatud hind 4000 EUR\/MWh<\/a> [4]<\/a>. Meediakajastusest v\u00f5is kergesti j\u00e4\u00e4da mulje, et keegi tegigi turule pakkumise sellise k\u00f5rge hinnaga. Nord Pooli hilisemate selgituste j\u00e4rgi see aga nii ei olnud, vaid kuna turg sel konkreetsel ajaperioodil n\u00f5udlust ei katnud siis rakendus hoopis automaatselt elektrib\u00f6rsi tehniline hinnalagi. Arvestades, et juba 2022 suvekuudel oli elektri b\u00f6rsihind v\u00f5rreldes eelneva ajaga v\u00e4ga k\u00f5rge, kostavad \u00fcha arvukamad n\u00f5udmised selline eba\u00f5iglane ning tootjatele \u00fclem\u00e4\u00e4raseid kasumeid tootev hinnastamise mudel \u00fcmber vaadata [5]<\/a> v\u00f5i v\u00f5tta veel drastilisemaid meetmeid.\r\n\r\nTekkinud on seega v\u00e4ltimatu k\u00fcsimus, miks saavad ka m\u00fc\u00fcgiks madalamat hinda pakkunud turuosalised hinna, mida pakkus p\u00e4eva k\u00f5rgeim pakkuja? Ehk kui n\u00f5udluse rahuldamiseks on vaja 10 tootjat, kellest 9 pakuvad elektrit hinnaga 30 EUR\/MWh, aga viimane hinnaga 500 EUR\/MWh, siis saavad k\u00f5ik tootjad m\u00fc\u00fca elektrit hinnaga 500 EUR\/MWh. Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt on aga just sellele t\u00e4na \u00fchele k\u00f5ige olulisemale k\u00fcsimusele j\u00e4etud nii riigi kui b\u00f6rsikorraldaja poolt veenvalt vastamata v\u00f5i vastatud m\u00f6\u00f6daminnes stiilis \u201ekinnitame, et see on parim mudel\u201c.\r\n
Viimase pakkuja \u00fchtse hinna (\u201cuniform-price<\/em>\u201d) mudel<\/strong><\/h5>\r\nElektrib\u00f6rsi korraldamiseks on kaks peamist hinnamudelit: \u00fchtse hinnaga (\u201cuniform-price\u201d) oksjonid ja pakkumise tasuga (\u201cpay-as-bid\u201d) oksjonid. Nord Pooli hinnamudel on \u00fclalkirjeldatud \u201cuniform-price\u201d oksjon, mis on erinev aktsiaturgudelt tuntud \u201cpay-as-bid\u201d mudelist, kus iga tootja saab oma k\u00fcsitud hinna.\r\n\r\nNord Pooli oksjonil pakutav hind peab baseeruma marginaalse hinnastamise (\u201emarginal pricing<\/em>\u201c) p\u00f5him\u00f5ttel tootja muutuvkuludel (s.o. arvestamata n\u00e4iteks investeeringu kulu elektrijaama ehitamiseks).\r\n\r\nP\u00f5hjendused, miks on valitud just \u201cuniform-price<\/em>\u201d oksjoni mudel on muuhulgas j\u00e4rgmised:\r\n