{"id":23512,"date":"2023-03-28T08:48:32","date_gmt":"2023-03-28T08:48:32","guid":{"rendered":"https:\/\/triniti.eu\/?post_type=insights&p=23512"},"modified":"2026-04-15T13:39:43","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:43","slug":"tuumaoiguse-viis-solmkusimust","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/tuumaoiguse-viis-solmkusimust\/","title":{"rendered":"Tuuma\u00f5iguse viis s\u00f5lmk\u00fcsimust"},"content":{"rendered":"\nEesti hetkel t\u00f6\u00f6tavaid tuumaelektrijaamu ei ole. Tuumak\u00e4itistest (k\u00f5ik tuumk\u00fctusets\u00fckliga seotud k\u00e4itised ja ehitised kiirgusseaduse<\/a> m\u00f5istes) asub Eestis endine N\u00f5ukogude s\u00f5jaline tuumaallveelaevade v\u00e4lja\u00f5ppekeskus, milles asusid omal ajal kaks tuumareaktorit (nn Paldiski tuumaobjekt<\/a>). Paldiski objekt on tuumk\u00fctusest t\u00fchjendatud, suletud betoonsarkofaagi ning l\u00f5plikult ohutustatakse ja lammutatakse (dekomisjoneeritakse) aastaks 2050. Paldiski tuumaobjekti territooriumil asub ka Eesti ainus praegune radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete vahehoidla. Muu kiirgustegevus (tegevus, mis suurendab v\u00f5i v\u00f5ib suurendada inimese kiiritust tehislikust v\u00f5i looduslikust kiirgusallikast) on Eestis loakohustusega j\u00e4relvalvatav tegevus, mille n\u00f5uded kehtestab kiirgusseadus<\/a>.\r\n\r\nKiirgustegevustel on \u00fcldises plaanis valdkondade- ja piiri\u00fclene m\u00f5ju. Seet\u00f5ttu on need, eriti tuumatehnoloogia seotud tegevused, ka rahvusvaheliselt reguleeritud ning rahvusvaheliste organisatsioonide j\u00e4relevalve all. Eesti on Euroopa Liidu liikmena ka Euroopa Aatomienergia\u00fchenduse (Euratom) ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) liige ning liitunud enamiku rahvusvaheliste konventsioonidega, mis spetsiifiliselt reguleerivad kiirgustegevustega seotud k\u00fcsimusi. Siseriiklikult on Eesti valdkonda reguleerinud proportsionaalselt oma olukorrale so riigina, mis ei kasuta tuumatehnoloogiat. Eesti siseriiklik regulatsioon keskendubki valdavalt kiirgusohutuse ja -j\u00e4relvalve, kiirgusfooni j\u00e4lgimise ja \u00f5nnetusriski maandamisele.\r\n\r\nTuumaelektrijaama ei saa Eestis ka kasutusele v\u00f5tta ilma Riigikogu otsuseta. Sellise n\u00f5ude kehtestavad nii elektrituruseadus<\/a> kui kiirgusseadus<\/a>.\r\n\r\nEestist v\u00e4ljapoole vaadates on tuumaenergia kasutusel k\u00f5ikides Eesti naaberriikides va L\u00e4ti, kelle olukord on sarnane Eesti omale (\u00fclevaate EL liikmesriikide olukorrast saab nt Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste t\u00f6\u00f6r\u00fchma (ENSREG<\/a>)) kodulehelt.\r\n\r\nVabariigi Valitsuse volitusel kokku kutsutud tuumaenergia t\u00f6\u00f6r\u00fchm<\/a> (TET) annab oma vahearuandes <\/a>\u00a0hea \u00fclevaate nii Eesti hetkeolukorrast, tuumk\u00fctusets\u00fckli (sh tuumaelektrijaama) tehnoloogiatest, valdkondlikust rahvusvahelisest \u00f5igusest ning k\u00fcsimustest, mis tuleb Eestil lahendada enne tuumatehnoloogia kasutuselev\u00f5ttu. Nagu vahearuandes m\u00e4rgitakse, on tuumaenergia v\u00e4hese s\u00fcsinikuheitega energiaallikas, mille kasutuselev\u00f5tt aitaks kaasa \u00fcleminekule kliimaneutraalsele majandusele aastaks 2050. Eeltoodu valguses on TET \u00fclesandeks kujundada avalikkusega koosk\u00f5lastatud seisukohad tuumaenergia kasutuselev\u00f5tu v\u00f5imaluste kohta Eestis, sh kaardistada 2023. a. l\u00f5puks valmivas aruandes selleks vajalikud muudatused \u00f5igusraamistikus.\r\n\r\nViis rahvusvahelise tuuma\u00f5iguse s\u00f5lmk\u00fcsimust, mis rahvusvahelisele standardile vastavalt tuleb Eesti siseriiklikus \u00f5iguses lahendada, on j\u00e4rgmised:\r\n