{"id":35278,"date":"2026-02-27T12:25:27","date_gmt":"2026-02-27T12:25:27","guid":{"rendered":"https:\/\/triniti.eu\/?post_type=insights&p=35278"},"modified":"2026-04-15T13:39:55","modified_gmt":"2026-04-15T13:39:55","slug":"vastutus-tuumaintsidendi-tagajarjel-tekkinud-kahju-eest","status":"publish","type":"insights","link":"https:\/\/triniti.1kdigital.com\/et\/insights\/vastutus-tuumaintsidendi-tagajarjel-tekkinud-kahju-eest\/","title":{"rendered":"Vastutus tuumaintsidendi tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju eest"},"content":{"rendered":"\nTuuma\u00f5iguse \u00fcheks alusprintsiibiks on h\u00fcvitamisprintsiip.<\/a> Tuumaenergia kasutamine k\u00e4tkeb endas ohtusid, mida ei ole ohutusn\u00f5uete t\u00e4itmise korral l\u00f5puni v\u00f5imalik ennetada. Lisaks on kiirgustegevustel teatavasti piiri\u00fclene m\u00f5ju, mist\u00f5ttu spetsiifiline tuumaintsidendi tagaj\u00e4rjel tekkinud isiku-v\u00f5i varakahju v\u00f5ib tekkida v\u00e4lisriigis (s.o. mitte tuumak\u00e4itise asukohariigis). Tuuma\u00f5igus<\/a> peab s\u00e4testama piisava h\u00fcvitise \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjel kahjustatud isikutele nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.\r\n\r\nTuumavastutus rahvusvahelises \u00f5iguses <\/strong>\r\n\r\nVastutus tuumaintsidendi tagaj\u00e4rjel tekkinud kahju eest on reguleeritud 1963. aastal tuumakahjustuste tsiviilvastutuse<\/strong> Viini konventsiooniga <\/strong>(\u201eCLND\u201c,<\/em> j\u00f5ustunud 1977. aastal) ning 1960.\u00a0aastal Pariisi tuumaenergia valdkonnas tekitatud kahju h\u00fcvitamise konventsiooniga<\/strong> (j\u00f5ustunud 1968. aastal, liikmeteks 16 peamiselt OECD liikmesriiki). Nii Viini konventsiooni kui Pariisi konventsiooni on hiljem t\u00e4iendatud. Kahe konventsiooni \u201e\u00fchendamiseks\u201c \u00fchtseks terviklikuks \u00f5igusraamistikuks\u00a0 (kahjustatud isiku huvide kaitse aspektist) s\u00f5lmisid kummagi konventsiooni liikmesriigid 1988. aastal Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise \u00fchise protokolli <\/strong>(nn \u00fchendprotokoll), mis j\u00f5ustus 1992. aastal.\r\n\r\nEesti on \u00fchinenud CLND ja nn \u00fchendprotokolliga, kuid mitte CLND hilisemate t\u00e4iendustega (1997. aastal CLND muutmisprotokoll, 1963. aastal valikuline lisaprotokoll vaidluste lahendamise protseduuri kohta, 1997. aastal tuumavastutuse t\u00e4iendava h\u00fcvitise konventsioon (l\u00fchendina \u201eCSC\u201c)) ega Pariisi konventsiooni v\u00f5i selle hilisemate t\u00e4iendustega.\r\n\r\nVastutuse \u00fcldised p\u00f5him\u00f5tted<\/strong>\r\n\r\nTuumakahjustuste h\u00fcvitamise regulatsioon rajaneb neljale rahvusvaheliselt kokkulepitud alusp\u00f5him\u00f5ttele:\r\n
    \r\n \t
  1. Absoluutne<\/strong> riskivastutus<\/strong> \u2013 sarnaselt v\u00f5la\u00f5igusseaduse s\u00e4tetele suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest ei s\u00f5ltu tuumak\u00e4itise k\u00e4itaja kohustus h\u00fcvitada tuumakahjustus tema s\u00fc\u00fcst – piisab \u00fcksnes k\u00e4itaja tuumak\u00e4itisega (sh tema k\u00e4itisesse teel oleva v\u00f5i tema k\u00e4itisest teele l\u00e4hetatud tuumamaterjaliga) seotud tuumaintsidendi ja kahju vahelise p\u00f5hjusliku seose t\u00f5endamisest. K\u00e4itaja<\/strong> vastutus on absoluutne<\/strong> \u2013 kui tavap\u00e4raselt vabastavad kohustatud isiku kahju h\u00fcvitamise kohustusest tema tahtest s\u00f5ltumatult asjaolud (v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5ud, kolmandate isikute tegevus, kahju etten\u00e4htamatus), siis tuumakahjustuse puhul need vastuv\u00e4ited vastutusest ei vabasta. Ainsa erandina s\u00e4testab CLND juhu, mil tuumakahjustus tekib otseselt relvastatud konflikti, vaenutegevuse, kodus\u00f5ja v\u00f5i relvastatud vastuhaku tagaj\u00e4rjel (sel juhul k\u00e4itaja vabaneb vastutusest).<\/li>\r\n \t
  2. K\u00e4itaja eksklusiivne vastutus<\/strong> \u2013 k\u00e4itaja eksklusiivse vastutuse all m\u00f5istetakse kahte aspekti. Esiteks ei teki tuumakahjustuse h\u00fcvitamise kohustust \u00fchelgi teisel isikul peale tuumak\u00e4itise k\u00e4itaja. Erandina ei v\u00e4lista CLND siiski vastutust tuumakahjustuse eest, mis v\u00f5ib ka muudel isikutel tekkida transpordivaldkonna rahvusvaheliste lepingute alusel. Teiseks ei teki k\u00e4itajal tuumakahjustuse h\u00fcvitamise kohustust muul kui CLND-s s\u00e4testatud alusel. CLND liikmesriikidele on siiski j\u00e4etud v\u00f5imalus siseriiklikult s\u00e4testada, et nn vastutavaks k\u00e4itajaks tunnistatakse ka tuumamaterjali vedaja v\u00f5i radioaktiivsete j\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itleja, kuid seda tingimusel, et ta avaldab selleks ise soovi ning sellega n\u00f5ustub ka algne k\u00e4itaja.<\/li>\r\n \t
  3. Piiratud vastutus – <\/strong>k\u00e4itaja vastutus tuumakahjustuse eest on piiratud ajaliselt ja summaliselt. Ajaline piirang<\/strong> v\u00e4ljendub tuumakahjustuse h\u00fcvitamise n\u00f5uete aegumist\u00e4htaegadena, milleks on tuumaintsidendi toimumise ja kiiritusest p\u00f5hjustatud kahju avaldumise vahelist pikka perioodi arvestades kolm aastat alates sellest, kui isik sai v\u00f5i pidi kahjust ja vastutavast k\u00e4itajast teada saama, kuid tervisekahju puhul mitte hiljem kui 30 aastat ja varalise kahju puhul mitte hiljem kui k\u00fcmme aastat tuumaintsidendi toimumisest. M\u00f5lemad aegumist\u00e4htajad on s\u00e4testatud miinimumina \u2013 CLND liikmesriigil on \u00f5igus s\u00e4testada pikemad aegumist\u00e4htajad juhuks, kui k\u00e4itajalt n\u00f5utav finantstagatis v\u00f5i vastutuskindlustus kehtib pikema aja v\u00e4ltel.<\/li>\r\n<\/ol>\r\nLisaks on CLND liikmesriikide siseriikliku \u00f5iguse k\u00fcsimuseks j\u00e4etud ka aegumist\u00e4htaja katkemise ja peatumise alused. Summaliselt<\/strong> on k\u00e4itaja vastutus piiratud algselt summaga 5 miljonit USA dollarit. P\u00e4rast 1997.\u00a0aastal muutmisprotokolli j\u00f5ustumist suurendati piirsummat 300 miljoni SDR-ini (\u201especial drawing right<\/em>\u201c, Rahvusvahelise Valuutafondi arveldus\u00fchik, hetkekursi kohaselt 1 SDR = 0,37379 EUR<\/a>) v\u00f5i 150 miljoni SDR-ni tingimusel, et k\u00e4itise asukohariik h\u00fcvitab seda \u00fcletavad kahjusummad, nii et h\u00fcvitise kogusumma on v\u00e4hemalt 300 miljonit SDR-i. \u00dcldjuhul samas ulatuses peab k\u00e4itajal olema ka kahju h\u00fcvitamise kohustuse finantstagatis. Liikmesriigil on siiski \u00f5igus kehtestada k\u00e4itaja vastutusele suuremad piirm\u00e4\u00e4rad v\u00f5i ka piiramatu vastutus. Lisaks v\u00f5ib liikmesriik kehtestada v\u00e4iksema riskiastmega tuumak\u00e4itise puhul v\u00e4iksema finantstagatise n\u00f5ude, mis ei tohi siiski olla v\u00e4iksem kui 5 miljonit SDR-i.\r\n
      \r\n \t
    1. Eksklusiivne kohtualluvus<\/strong> (territooriumireegel ja k\u00e4itisereegel) \u2013 esmaselt rakenduva territooriumireegli kohaselt on tuumakahjustuse h\u00fcvitamise n\u00f5ue allutatud selle lepinguriigi kohtule, millise territooriumil v\u00f5i majandusv\u00f6\u00f6ndis (Exclusive economic zone<\/em>, EEZ) tuumaintsident aset leidis. Kui majandusv\u00f6\u00f6ndi ulatus on m\u00e4\u00e4ramata, kohaldatakse majandusv\u00f6\u00f6ndi maksimaalsele ulatusele vastavat ja IAEA-le teatatud mereala. Teisena rakendub k\u00e4itisereegel – kui tuumaintsidendi toimumise kohta pole v\u00f5imalik kindlaks m\u00e4\u00e4rata v\u00f5i kui see toimus v\u00e4ljapool liikmesriikide territooriumi v\u00f5i majandusv\u00f6\u00f6ndeid, allub h\u00fcvitisn\u00f5ue kahju eest vastutava k\u00e4itaja k\u00e4itise asukohariigi kohtule.<\/li>\r\n<\/ol>\r\nKui territooriumi- v\u00f5i k\u00e4itisereegli kohaselt on v\u00f5imalik mitme liikmesriigi\u00a0 kohtualluvus, kohaldatakse erireegleid: kui tuumaintsident toimub osaliselt v\u00e4ljapool liikmesriikide territooriume, kuid osaliselt \u00fche liikmesriigi territooriumil, allub n\u00f5ue viimase kohtule, muul juhul lepivad need liikmesriigid, kelle kohtutele h\u00fcvitisn\u00f5ue territooriumireegli v\u00f5i k\u00e4itisereegli kohaselt tekib, kokku \u00fche liikmesriigi kohtu alluvuse. Iga liikmesriik peab m\u00e4\u00e4rama siseriiklikult kindlaks kohtu, mille tuumakahjustuse h\u00fcvitamise n\u00f5ue allub.\r\n\r\nP\u00e4deva kohtu l\u00f5plik lahend kahju h\u00fcvitamise kohta kuulub CLND liikmesriikide poolt tunnustamisele ja t\u00e4imisele, v\u00e4lja arvatud, kui see p\u00f5hineb pettusel, kostjal polnud v\u00f5imalik esitada oma vastuv\u00e4iteid, lahend on vastuolus \u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5tetega v\u00f5i selle liikmesriigi, kus kohtulahendit asutakse t\u00e4itma, avaliku korraga.\r\n\r\nLoe ka varasemaid tuumablogisid:\r\n