Saaremaa püsiühendusest – kas jää hakkas liikuma? (TRINITI Taristu & Transpordi õigusuudis)

Valitsus hakkab otsustama Muhumaa ja mandrivahelise püsiühenduse riigi eriplaneeringu algatamist. Vahetult enne lihavõtteid levis pandeemiafooni taustal ka üks Saaremaad puudutav ja julgemalt tulevikku sihtiv uudis: nimelt teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Muhumaa ja mandrivahelise püsiühenduse riigi eriplaneeringu algatamise taotluse esitamisest. Nn Saaremaa silla või tunneli näol on kahtlemata tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik huvi ning mille sotsiaalmajanduslikku tasuvust on varasemad uuringud juba näidanud. Riigi eriplaneeringu algatamine on esimene reaalne protseduuriline samm, mis püsiühenduse ehitamise pikal teel tuleb astuda ning mis muuhulgas peaks viima välja nii sobivaima asukoha kui detailse lahenduse leidmiseni. PlanS § 27 kohaselt on riigi eriplaneeringu käigus kohustuslik viia läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Seega riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ongi nüüd võimalus Suure väina ületamise problemaatika põhjalikult läbivalgustada. Kahtlemata tekitab Saaremaa püsiühenduse eriplaneering elava ühiskondliku debati. Seegi on tervitatav, kuna aitab lahti mõtestada Eesti regionaalarengu ja taristu tulevikuperspektiive laiemalt. Kindlasti tuleb püsiühenduse rajamiseks teha asju, mida Eestis pole varem tehtud, samuti koguneb teadmisi, mida seni pole. TRINITI transpordi ja taristu töögrupp on Saaremaa ühenduse problemaatikaga tööalaselt mitmeti kokku puutunud. Jälgime seetõttu riigi eriplaneeringu edasist käiku ja sellega seotud arenguid suure huviga.