Ringkonnakohus tegi soodsa lahendi juurdepääsuvaidluses puutuvalt juurdepääsu tasusse

Tallinna Ringkonnakohus tegi juurdepääsu õigust ja tasu puudutavas vaidluses lahendi, mis selgitab põhjalikult juurdepääsutasu kujunemist olukorras, kus juurdepääsu ala, milleks on läbisõit läbi hoovi nn tagumisele kinnistule, kasutati või sooviti kasutada ka parkimiseks.Ringkonnkohus rõhutas, et kohus ei saa hüvitist omandiõiguse riive eest jätta määramata. Kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk on tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Kuivõrd vaidluse all oli küsimus sellest, kas hüvitist saab ka parkimise eest, selgitas ringkonnakohus, et ühe korteri kohta on üks parkimiskoht ning võimalike lähedastega, kes ka on ehk enne parkinud juurdepääsu alla jääval alal, ei saa õigustada ega suurendada parkimiskohti. Kohus selgitas ka seda, et juhul kui vaidlusalune juurdepääs ja kaotatud parkimiskoht ei asu tasulise parkimise alal, siis ei saa hüvitise määramisel lähtuda tasuliste parklate või ka linna hinnakirjadest parkimiseks avalikus ruumis. Kohus võttis aluseks samaväärse maa ruutmeetrite üürihinnad, mis on arusaadavalt oluliselt madalamad kui parkimishinnad. Juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestas kohus ka juurdepääsutee kasutamise proportsiooni teeniva ja valitseva kinnistu vahel – antud vaidluses oli nn tagumisel vajal vaja juurdepääsu kõikidele korteritele ka majja pääsemiseks, samas eesmine maja kasutaks juurdepääsu vaid hoovi ja mänguväljaku ning ühe parimiskoha kasutamiseks. Seega leidis kohus, et tagumine maja kasutab juurdepääsu 100% ja esimene maja 25% ulatuses ning arvutas vastava proportsiooniga ka juurdepääsutasu. Ringkonnakohtu määrus ei ole veel jõustunud. Juurdepääsu soovivat klienti esindas vandeadvokaat Anna Liiv