Tunneli lõpus paistab valgus ehk edaspidi saab äriühingule konto avada ka välisriigi krediidi- või makseasutuses

Praktikas teravalt tõusetunud probleem, kus äriühingutel ei ole võimalik pangakontot avada, saab hiljemalt 1. jaanuariks 2019 lahenduse, kui äriühingutel tekib võimalus avada konto hoopis välisriigi krediidi- või makseasutuses. Osaühingu asutamine on Eestis muudetud väga lihtsaks. Samal ajal tekitab praktikas suuri probleeme, ennekõike mitteresidentidele, sh Eesti e-residentidele, kehtivas seaduses sisalduv nõue, et osaühing või aktsiaselts peab avama pangakonto Eesti krediidiasutuses, kui soovib teha ühingusse rahalisi sissemakseid. Pankade poolt kohaldatavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglid on loonud olukorra, kus mitteresidentidel ja e-residentidel on ülimalt keeruline avada pangakontot või tuleb see neil hoopistükkis sulgeda. See toob kaasa olukorra, kus eksisteerib olemasolev osaühing, millel aga puudub pangakonto. Teisisõnu ei ole seda osaühingut võimalik sisuliselt majandada.

Kavandatavad muudatused

Tekkinud olukord pärsib Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning peletab välisinvesteeringuid sedavõrd, et Vabariigi Valitsuse hinnangul tuleb probleem lahendada kohe. Probleemi lahendamiseks on Justiitsministeerium koostanud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis peaks jõustuma 1. jaanuarist 2019. Nimetatud eelnõu kohaselt tekib osaühingutel ja aktsiaseltsidel võimalus avada maksekonto Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutuses või makseasutuses või selle krediidiasutuse või makseasutuse lepinguriigis avatud filiaalis. Teisisõnu võimaldavad muudatused asutatavale äriühingule avada konto mujal kui Eestis ja ka juba olemasolevatele äriühingutele võimaluse avada täiendav või asendada olemasolev konto välismaal asuva maksekontoga.

Praktilised küsimused

Siinjuures tuleb loota, et viidatud muudatus kohaldub praktikas ka olukordadele, kus kehtiv seaduse tekst sätestab nõude panga olemasolule, kuid mida kõnealuse eelnõuga (praeguses faasis) muuta ei ole kavas. Nt sätestab kehtiv seadus, et osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel avavad asutajad asutamisel oleva äriühingu nimele pangaarve (mitte maksekonto), kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. Samuti sätestab seadus, et osa- või aktsiakapitali sissemaksmisel või suurendamisel uute sissemaksetega tuleb äriregistrile esitatavale kandeavaldusele lisada panga (mitte makseasutuse) teatis  osa- või aktsiakapitali sissemaksmise kohta. Muudatuste jõustumisel tuleb edaspidiselt arvestada ka tehniliste nüanssidega ehk nõuetega viidatud panga või makseasutuse poolt väljastatavale tõendile. Seadus nõuab, et see tõend oleks originaal (või vähemalt notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri), eestikeelne (või vähemalt vandetõlgi poolt tõlgitud või notari poolt kinnitatud tõlkega) ning see tuleb äriregistrile esitada. Kui hõlpsalt või lihtsalt selliseid tõendeid välisriikide krediidi- või makseasutustest saab, selgub pärast seaduse jõustumist.

Muudatused peaksid jõustuma varem

Isiklikult pooldan viidatud eelnõud ja kavandatavaid muudatusi täielikult, kuna olen hiljuti kõnealuse probleemiga kokku puutunud. Lisaks nõustun ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kooskõlastusega antud eelnõule – kuna tegu on väga olulise ja kiireloomulise muudatusega, tuleks muudatused jõustada kavandatust kiiremini.   Kui eelneva osas tekkis küsimusi, siis võtke minuga ühendust.