Äriseadustiku uus eelnõu: osaühingu osa läheks üle käsutustehinguga, mitte registrikandega

TRINITI jurist Karl Eerik Kala kirjutab, et Justiits- ja Digiministeerium on avaldanud soovi viia veel XV Riigikogu koosseisu ajal Äriseadustikku kaks olulist seadusemuudatust, millega tasuks igal ettevõtjal kursis olla. 1.     Osanike nimekirja õiguslik tähendus Osaühingu osa läheks tulevikus üle käsutustehinguga, mitte äriregistri kande tegemisega. Kuigi 01.09.2023 kehtima hakanud „kinnistusraamatu-sarnane“ konstitutiivne osade ülemineku režiim on kehtinud alla kolme aasta ning võrdlemisi uue süsteemiga on alles harjutud, arutab Justiits- ja Digiministeerium taaskord režiimi muutmist. Kui praegu kehtiva äriseadustiku alusel loetakse osa võõrandamine toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse, siis seadusmuudatusega läheks osa edaspidi üle registriväliselt käsutustehinguga nagu see toimus enne 2023. aasta seadusemuudatust. Miks selline muudatus välja pakuti? Seadusemuudatusega üritatakse taastada suurem osade võõrandamise paindlikkus ning lahendada praktikas tekkinud probleem, kus osa ülemineku lõpuleviimine sõltus juhatuse avaldusest ja võis takerduda passiivse või puuduva juhatuse taha. Kas registrile tuginedes on osaluse heauskne omandamine siiski võimalik? Erinevalt enne 2023. aasta seadusemuudatust kehtinud Äriseadustikku säilitatakse registrikaardile kantud osanike nimekirja avalik usaldusväärsus. Tulenevalt sellest säilib teatud tingimustel võimalus tugineda osaluse heausksele omandamisele, kuid üksnes registrikaardile kantud nimekirja alusel ning arvestades äriregistri seaduses sätestatud 15-päevast „ooteaega“, mille jooksul loetakse kanne kolmanda isiku suhtes õigeks. 2.     Osa võõrandamise notariaalsest vorminõudest loobumise lihtsustamine Notariaalsest vorminõudest loobumine muutub kättesaadavamaks. Eelnõu kaotab senise eeltingimuse, et osa käsutamise notariaalse vormi nõudest saab põhikirjaga loobuda üksnes juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud. Seadusandja loogika on, et osakapital ei ole enam ühingu usaldusväärsuse keskne mõõdik ning osanikel peaks olema suurem vabadus otsustada, millist osade käibe korraldust nad soovivad. Milline kaitsemehhanism jääb alles? Kuigi künnise kaotamine teeb loobumise lihtsamaks, säilib osanike kaitseks põhimõte, et põhikirja muudatuse poolt, millega loobutakse notariaalsest vormist, peavad olema kõik osanikud. See tähendab, et ühtegi osanikku ei saa sundida „vormivabasse“ režiimi, kuna otsuse vastuvõtmine peab olema konsensuslik. Kuidas tagatakse korrektne ühingusisene arvestus? Eelnõu täpsustab, et osa võõrandamisest tuleb osaühingut teavitada mitte ainult osa võõrandajal, vaid samaväärne kohustus on ka omandajal. Lisaks täpsustatakse vormivaba võõrandamise korral, et osaühingu enda suhtes loetakse osa üleläinuks hetkest, mil osanik teavitab sellest osaühingut ja seda tõendab. See on oluline, sest vormivabas režiimis võib tehing toimuda ühingu teadmata, mistõttu tuuakse eelnõuga tagasi selge reegel, millal osanike muudatus ühingu jaoks kehtima hakkab. Kui Sul tekib küsimusi, võta ühendust TRINITI meeskonnaga ning aitame Sul leida lahendused.