Ebaausa ja mesilasperedele surmava taimekaitse puhul tuleb nõuda nii tarude taastamise maksumust kui mesimummide teenimata jäänud tulu

TRINITI võttis vastu mesindusettevõtjate usalduse ning esindab neid avalikkuse tähelepanu pälvinud vaidluses. Ebaseadusliku taimekaitsega põhjustati sadade mesilasperede hävimine ning kahju tekitaja ei ole seni mingit vastutust võtnud. Hiljuti kajastas teemat nii Äripäev kui Virumaa Teataja. TRINITI vandeadvokaat Villu Otsmann loodab, et asjas leitakse selgus ja eeskujuks olev lahendus, mis võimaldab edaspidi sarnased raskete tagajärgedega eksimused lahenda vastastikuse arusaamise teel ja kiiresti. On arusaadav, et kahju selgub tagantjärgi ja on keeruline näidata, kes konkreetselt lubamatut keemiat kasutas. Seetõttu on kriitilise tähtsusega teha ühemõtteliselt kindlaks, et kes ja mis alusel vastutab, kui selgub, et taimed on kaitstud ebaseadusliku mürgiga või viidud põllule valel ajal, nii et need kahjutuks laguneda ei jõua. Mesinik ja põllupidaja on Otsmanni arvates samamoodi üksteisest sõltuvad nagu mesilane ja taimeõis, eksimusi ikka juhtub ning lahenduseks on koostöö ja vastastikune arusaamine. Vaevalt, et ausale põllupidajale kuidagi meeldib üldine kuvand mürgisest põllutaimest. Mesinduse nagu üldse põllumajanduse puhul on samuti oluline silmas pidada, et kahju ei seisne mitte ainult selles, et hävinenu tuleb uuesti soetada, vaid kaotsi lähevad ka oodatud tulud. Avalikkuses käsitletud bürokraatia jõuetusega Otsmann nõustub, sest ühest küljest mesinik kui ettevõtja, on küll võimeline iseseisvalt esitama oma kahjude korvamiseks nõude, kuid teisest küljest ei ole mesilased päris kindlasti ainsad loomad või putukad, kes sellisel puhul elu kaotavad ning küsimus jääb, kuidas selles osas ühiskonna vastutustundlikkust suurendada ja kelle ülesanne see on