Kas hoolas juhatuse liige võtab äriühingust välja sularaha ja jätab arved esitamata?

Äriühingu juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1, § 315 lg 1). Hoolsuskohustuse sisuks on kohustused tegutseda heas usus ja äriühingu huvides, olla ühingule lojaalne, vältida ülemääraseid riske ja olla otsustamiseks piisavalt informeeritud. Hoolsuskohustust rikkunud juhatuse liige vastutab ühingule ise või teise juhatuse liikme poolt tekitatud kahju eest (solidaarselt). Kahju hüvitamist võivad nõuda nii ühing ise, ühingu võlausaldaja kui ka pankrotihaldur. Vastutusest vabanemiseks on juhatuse liikmel kaks alust: esiteks – tõendada, et ta ei ole oma hoolsuskohustust rikkunud ja teiseks 5-aastase aegumistähtaja möödumine (vt ÄS § 187 lg 2 – lg 5, § 315 lg 2 – lg 5). Juhatuse liikmel oli seni võimalik vastutust vältida ka kohtumenetlusliku „knihviga“, kuna Riigikohus võttis seisukoha, et hageja (ühing, võlausaldaja, pankrotihaldur) peab tõendama kohtule, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ning rikkumisest tekkis ühingule tekkinud kahju (õiguskeeles „põhjusliku seos“). Juhatuse liikmel omakorda on seejärel võimalik tõendada, et ta tegutses siiski korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p. 11). Paraku olukorras, kus juhatuse tegudest või ühingu asjaajamisest on dokumentaalseid tõendeid vähe alles jäänud, oleks ühingul oma nõude maksmapanek raskendatud. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist ja selle ühingule tekkinud kahjuga on raske, kui mitte võimatu mõistlikult tõendada. Jõulueelses lahendis Riigikohus ülalkirjeldatud „lapitist“ tõendamisreeglit siiski revideeris (Riigikohtu 19.12.2016 otsus nr 3-2-1-113-16). Riigikohus pööras tõendamiskoormise ümber kahes olukorras:

• kui juhatuse liige on võtnud Ühingu kontolt või kassast välja sularaha, ei saa hagejalt nõuda, et ta esitaks tõendeid sularaha edasise kasutamise kohta. Juhatuse liige peab ise tõendama, et sularaha väljaviimine oli Ühingu huvides;
• kui juhatuse liige on osutanud Ühingu nimel teenust (tekitanud Ühingule kulu), kuid jätnud Ühingu eest arved esitamata, peab juhatuse liige tõendama, kuidas säärane tegevus(etus) mahub korraliku ettevõtja hoolsuse piiridesse.

Raskustes äriühingutel ja võlausaldajatel (samuti nõukogul või osanikel-aktsionäridel), tuleks nõuda juhatuselt kahtlaste tehingute kohta kindlasti selgitusi. Juhatuse liikmed omakorda peaksid enne ühingust sularaha väljavõtmist kaaluma, kas see ikka Ühingu huvidega kokku langeb.