Meedia klikijanu ja artiklite kustutamine… või siiski mitte!

Riigikohus lahendas taaskord Äripäevaga seotud hagi tagamise olukorda, kus taotleti meediaväljaande artikli internetist kustutamist kuniks asjas jõustub kohtulahend. Tegemist on mitmel põhjusel teedrajava lahendiga Eesti meediaõiguses, sest see tõlgendab kolme meediaõiguse alusprintsiipi. Esmalt, kui taotleda kohtult artikli eemaldamist, siis peab iga artiklis oleva lause osas ära näitama selle õigusvastasuse. Kohus leidis, et artikkel ei saa reeglina koosneda ainult õigusvastastest lausetest ehk meediaõiguse keeles ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest. Kohus nõustus, et hageja võib viidata sellele, et artikkel sisaldab teda solvavaid kommentaare ja valeväiteid ning on pealkirjastatud ka näiteks hagejat naeruvääristavalt, kuid kui meediaväljaanne saab välja tuua artiklis sisalduvad väited, mis eeldatavasti hageja õigusi rikkuda ei saa, siis hagi tagamine artikli eemaldamisega ei ole lubatud. Seega, kui hageja soovib hagi tagamise korras kogu artikli eemaldamist, peab ta selleks olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Teiseks, tulevikku suunatud keeld väiteid avaldada ei ole põhjendatud Tihti nõutatakse, et kohus hagi tagamise kaudu keelaks meedial avaldada mistahes vormis infot, mis viitaks artiklile või ka teatud teemale. Kohus selgitas, et hagi tagamise korras on võimalik keelata kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, kuid seda vaid erandjuhul, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. Kolmandaks, ei saa keelata meediaväljaande hilisemat viitamise artiklile Seoses ristviitamisega ajakirjanduses (nn rubriik “varem samal teemal”) või ka näiteks sotsiaalmeedias jagamine on enam ja enam ka traditsiooniliste meediavaidluste objektiks. Ka siin sedastas Riigikohus ühe olulise põhimõtte, mis tihti meil kõigil meelest läheb – ohtu, et meediaväljaanne võib hakata vaidlusalusele artiklile viitama, ei saa põhistada üksnes üldsõnalise väitega, et artiklile viitamine suurendab kostja väljaande loetavust ja reklaamitulu. Loe ka lähemalt Äripäevast: Riigikohus langetas Äripäevale soodsa otsuse Klienti esindasid vandeadvokaat Karmen Turk ja advokaat Maarja Pild.’