Uued tuuled äriõiguses

1.veebruaril 2023 jõustub äriregistri seadus, millega tehakse äriõiguses nii põhimõttelisi kui ka väga vajalikke muudatusi. Koos täiesti uue äriregistri seaduse jõustumisega muudetakse veel 30 olemasolevat seadust. Muudatusi on kokku palju, kuid mitmed neist on tehnilised, terminoloogilised ning senise korra täpsustused. Peamised ja kõige olulisemad muudatused on aga alljärgnevad.

Tekib tugev osanike register

Seni on osaühingu osanike nimekirja pidanud osaühingu juhatus. Alates 1. septembrist 2023 hakkab osanike nimekirja pidama äriregister. Seeläbi tekib tugev osanike register, mis on analoogne kinnistusregistriga. Samuti tekib osade heauskse omandamise võimalus ning osa omandi üleminek toimub vastava kande tegemisest äriregistrisse. Sellest tulenevalt peaksid ettevõtjad üle kontrollima äriregistris sisalduvad osanike andmed. Kui sealne info peaks olema vale, siis hiljemalt 31. augustiks 2024 tuleks esitada äriregistrile selle kohta vastuväide.

Kaotatakse osakapitali miinimumnõue ja leevendatakse netovara nõuet

Alates 1. veebruarist 2023 ei pea osaühingu miinimumkapital enam olema 2500 eurot. Kuna osa väikseim nimiväärtus on 1 eurosent, siis ühe osanikuga osaühingu puhul tähendab see, et osaühingu osakapital võibki olla 1 eurosent. Sellele vaatamata säilib osaniku vastutus 2500 euro ulatuses pankrotimenetluse korral ajutise halduri tasu ja kulude kandmise osas. Seoses osakapitali miinimumnõude kaotamisega kaob ka võimalus asutada osaühinguid sissemakset tegemata. Need osaühingud, mis on sissemakset tegemata asutatud, võivad aga oma tegutsemist jätkata. Samuti võivad nad osakapitali sissemakse tegemise tasaarvestada osaniku dividendinõudega. Netovara osas kaotatakse nõue, et see peab vastama vähemalt minimaalsele osa- või aktsiakapitalile. See tähendab, et tulevikus peab netovara üksnes vastama vähemalt poolele osa- või aktsiakapitalist.

Tekib võimalus broneerida ärinime

Alates 1. märtsist 2024 tekib võimalus broneerida ärinime. Üks isik saab broneerida ühe ärinime kuni kuueks kuuks. Nimetada tuleb nimetada äriühingu, kellele soovitakse ärinime broneerida, õiguslik vorm ja tegevusala. Riigilõivu tuleb ärinime broneerimise eest tasuda 150 eurot.

Tekib võimalus kindla kuupäevaga kandeid teha

Alates 1. märtsist 2024 tekib võimalus taotleda äriregistris kindla kuupäevaga kannete tegemist. Selleks tuleb registripidajale esitada mõjuv põhjus ning tasuda kahekordne riigilõiv – osaühingu puhul 50 eurot. Kindla kuupäevaga kande tegemist saab taotleda kuni 6 kuud ette.

Laieneb majandusaasta aruande esitamise kohustus

Juhatusel tekib kohustus esitada majandusaasta aruanne ka siis, kui see on kinnitamata. Sellisel juhul peab juhatus tegema aruande juurde märke, et aruanne on kinnitamata. Kui ühingul juhatust pole, laieneb sama kohustus ka nõukogule. Kui nõukogu pole, siis laieneb see kohustus enamus- või ainuosanikule või -aktsionärile.

Äriregistripidaja saab võimu juurde

Registriandmete õigsuse ja terviklikkuse suurendamiseks ning ettevõtjate käitumise parandamiseks saab äriregistripidaja võimalusi juurde. Ta saab hakata tegema trahvi ka osaühingu osanikele, kui majandusaasta aruanded on esitamata. Samuti saab ta avaldada äriregistris infot ühinguga kontakteerumisraskuste kohta ja tehtud trahvide kohta. Äriregistripidaja saab panna seisma ka ühinemised ja jagunemised, kui mõnel protsessis osaleval ühingul on majandusaasta aruanne esitamata ning kiiremini ja lihtsamalt ühingu, kellel majandusaasta aruanne esitamata, äriregistrist kustutada. Kui eelneva osas tekkis küsimusi, siis võtke meiega ühendust.