Astronoomiline trahv on kohal!

01.11.2023 muutunud seaduse kohaselt võib trahv kuriteo kui ka väärteo eest nii inimestele kui ettevõtetele ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse. Lisaks on nüüd oluliselt lihtsam juriidiliste isikute karistamine. Enam ei nõua väga, väga korraliku trahvi saamine juhtkonna poolt toime pandud süütegu, vaid võib tuleneda ka ühingu lohakast juhtimisest. Seetõttu pööra muutunud olukorras tähelepanu, millised rikkumised ja karistused Su äri võiksid ohustada ning maanda seotud riskid! Varem kirjutatud artiklite ettevõtte väärteoasjade vaidlemise heast perspektiivist ja juriidilise isiku vastutuse alustest seisukohad tuleb muutunud oludes ümber vaadata.

Tuhandeid kordi kasvanud trahv

Varem oli väärteo eest maksimaalne trahv juriidilistele isikutele 400 000 eurot, kuriteo eest kuni 16 miljonit eurot, mis konkurentsikuriteo puhul võis sõltuda ettevõtte käibest. Nüüd on maksimaalne rahaline karistus kuriteo eest hüpanud 40 miljoni euroni, mis teatud juhtudel võib olla endiselt käibepõhine, kuid ilma summalise laeta. Eriti väärteo eest on trahvi kasv olnud dramaatiline. Erivaldkondades (rahapesu tõkestamine, väärtpaberid, andmekaitse) on maksimaalsed trahvid täna miljonites, nii füüsiliste kui juriidiliste isikute jaoks mõne teo puhul kuni 20 miljonit eurot. Näiteks, kui enne 01.11.2023 oli siseteabe väärkasutuse eest trahv füüsilisele isikule kuni 1200 eurot, siis nüüd on see kuni 5 miljonit eurot. Trahvide puhul tuleb arvestada, et üldjuhul karistatakse vastutuse aluste olemasolul nii juriidilist isikut kui inimest, kes konkreetselt tegutses. Tulemuseks on kaks karistust korraga.

Juriidilise isiku karistamine oluliselt lihtsamaks

Juriidilise isiku kriminaal- või väärteovastutuse tingimused näeb endiselt ette karistusseadustiku § 14, seda aga oluliselt erineval kujul. Lihtsalt öeldes on kõrvaldatud takistused, mis seni on ettevõtete karistamist raskendanud. Olulised uuendused on järgmised. Ka seni on ettevõte vastutanud kuriteo või väärteo eest, kui tema juht on pannud selle teo toime ja seda ettevõtte huvides. Samuti on kohtud karistamisel aktsepteerinud võimalust, et juhatuse liige küll isiklikult ei ole kuritegu toime pannud, kuid on selle mingil moel heaks kiitnud. Nüüd aga ei ole süüteo seos juhtorgani või juhtkonna tegevusega enam nõutav, kui see on olnud tingitud puudulikust töökorraldusest või järelevalvest. Ehk siis, kui ettevõtte lohakas juhtimine viib süüteo toimepanekuni nn reatöötaja poolt, ootab trahv ka juriidilist isikut. Väärtegusid, mida personal võib igapäevase töö käigus toime panna, on erinevates seadustes ette nähtud arvukalt. Tegevusetusega seotud süüteokoosseisude eest vastutusele võtmist takistas seni see, et seadus ei näinud enamasti juhtkonna liikme jaoks ette isiklikku kohustust, mille rikkumise eest karistada. Kui aga ei vastutanud juht füüsilise isikuna, ei vastutanud ka ettevõte. Nüüd võib juriidilist isikut karistada ka siis, kui vastutus juhatuse või nõukogu, nende liikmete jne osas üldse puudub.

Trahv väärteo eest on aegumise suhtes resistentsem

Aegumine ei ole kergemates süütegudes enam imerohi karistuse vastu. Varasemalt nägi (eriti juriidilise isiku puhul) väärteoasjades arvestatavalt sageli olukorda, kus kaheaastase aegumistähtaja jooksul jõustunud kohtulahendini ei jõutud, ja väärtegu aegus. Seda eriti, kui menetlusalune isik oli aktiivne, kasutas kaebeõigusi ja menetluses esines probleeme, mis tuli karistamise eeldusena kõrvaldada. Aegumistähtaja saabumine lõpetas menetluse päevapealt ja karistusest pääseti. Nüüd on mitmete väärtegude aegumistähtaeg juba tõstetud kolmele aastale ja seadus lubab ette näha kuni viieaastase aegumistähtaja. Ikka selleks, et suutmatus väärtegu piisavalt kiiresti menetleda ei saaks karistamisel takistuseks.

Menetlusgarantiid endiselt ajast, kui trahv oli pisiasi

Väärteomenetluse reeglid kujundati ajal, mil tavaline väärteo eest määratud trahv oli suhteliselt väike. Siis sai lähtuda põhimõttest, et ei ole mõtet kulutada karistuse kontrollile rohkem kui asi väärt on. Kui midagi lähebki otsustamisel valesti, ei ole see maailmalõpp – maksa ära ja elame edasi. Miljonitrahvide valguses ei saa enam öelda, et oluliselt piiratum kohtulik kontroll ja muud kärbitud menetlusõigused (võrreldes kriminaalmenetlusega) oleksid endiselt ajakohased, kui nüüd täiesti ilmselt ka väärteokaristus tühiasi ei ole. Seda enam kui ka riik ise aegumistähtaegasid pikendades rõhutab, kui oluline on nende rikkumiste eest reaalne karistamine. Endiselt kehtib väärteomenetluses piiratum kaebeõigus. Näiteks saab menetleja poolseid rikkumisi või väärteomenetluse lõpetamisega seonduvat vaielda vaid ühes kohtuastmes, kuna maakohtu lahend on lõplik. Trahviotsuse enda vaidlustamisel on garanteeritud kaebuse läbi vaatamine vaid maakohtu poolt. Kui karistused kasvavad ja süüdi jäämine on lihtsam, tuleb mõelda, kuidas süüteoasju ennetada. Juba enne pahanduste teket on võimalik hinnata ettevõtte töökorralduse ja järelevalve riske, teha muudatusi ja kehtestada ka seonduvaid kirjalikke juhendeid. Viimane, et olla valmis vaidlema vastu etteheitele lohakas juhtimises. Kasvanud panuseid arvestades tasub võimalike probleemide ilmnedes hakata asju kohe tõsisemalt võtma, mitte jääda heale õnnele lootma. Äriühinguid puudutavad süüteoasjad algavad tihtipeale seoses järelevalvemenetluse läbiviimisega. Kui väärteoasjades ei vasta menetlusõigused kasvanud riskidele, siis seda paremini tuleb neidki õigusi kasutada. TRINITI advokaadid paljudest erinevatest õigusvaldkondadest on valmis ja võimelised Sind aitama nii juba tekkinud probleemide lahendamisel kui nende ennetamisel. Võta meiega ühendust!