Au haavamise eest liiga palju raha?

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi sel suvel otsuse asjas, kus oli peamiseks vaidluskohaks, kas kohus on au haavamise eest mõistnud välja liialt suure mittevaralise kahjuhüvitise. Täpsemalt oli küsimus selles, kas Iiri kohtu poolt välja mõistetud 1,25 miljonit eurot on liiga suur summa au teotavate artiklite avaldamise eest.

Hüvitise piiride küsimus

Iiri ajaleht Independent Newspapers esitas kaebuse Euroopa Inimõiguse Kohtusse seoses au teotamise kohtuasjaga, kus Iiri kohus mõistis ajalehelt välja 1,25 miljonit eurot ja seda ajalehe hinnangul ebaõiglaselt ning väljendusvabadust äärmiselt pärssivalt. Nii Iirimaal kui näiteks Ühendkuningriigis on kohtud ka varasemalt ajakirjandusväljaande rikkumise korral välja mõistnud sadadesse tuhandetesse ulatuvaid kahjuhüvitisi. Küll aga oli 1,25 miljoni euro näol tegemist rekordilise summaga, mis ületas kõik varasemad hüvitised. Kaebuses väljendati muret, et viimase viie aasta jooksul on Iiri ajalehtedelt välja mõistetud kokku 30 miljonit eurot ning tõusetunud on laiem küsimus väljendusvabaduse piiramisest kohtute poolt. Konkreetses kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus Iiri ajalehes avaldati seeria au teotavaid artikleid. Nendes väideti, et ministri nõunik oli võitnud mitmeid riigihankeid tänu oma intiimsele suhtele ministriga. Iiri ajaleht küll võttis omaks, et oli tõesti avaldanud valeväited, kuid leidis, et välja mõistetud hüvitis ei olnud siiski proportsionaalne ehk põhjendatud. Euroopa Inimõiguste Kohus reeglina hüvitise suuruste määramisel konventsiooni liikmesriigi otsustamise protsessi ei sekku. Ei tohigi, sest Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole neljanda astme kohus ning selle pädevus on vaid kontrollida, kas liikmesriigi kohtud on jäänud nendesse piiridesse, mis ei ole vastuolus Konventsiooniga ning riigil on õigus ise otsustada. Küll aga antud juhul leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et Iiri kohtud ei ole põhjendanud äärmist vajadust ning miks on tegemist sedavõrd tõsise rikkumisega, et välja mõista ka Iirimaa kontekstis rekordiline hüvitis.[1]

Mittevaralise kahju hüvitised Eestis

Ka Eesti kohtutel on õigus isiku õiguste rikkumisel lisaks varalisele kahjule välja mõista mittevaraline kahju. Küll aga erinevalt Ühendkuningriigist või Iirimaast Eestis mittevaralise kahju hüvitised tahes milliste rikkumiste eest sadadesse tuhandetesse ei küündi. Kohtud peavad arvestama, et hüvitis vastaks Eesti ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema sarnastel asjaoludel võrreldav ka varasemalt välja mõistetud hüvitistega. Suuremad hüvitised on välja mõistetud olukorras, kus põhjustatud on isiku surm. Näiteks liiklusõnnetusega põhjustatud lähedase isiku surma pealtnägemise asjas mõisteti välja hüvitis 10  000 eurot. Joobes juhtimise ja kiiruseületamisega põhjustatud liiklusõnnetuse asjas, mille tagajärjel hukkus väike laps, mõistsid Eesti kohtud välja hüvitise 50 000 eurot. Au teotamise asjades on väljamõistetavate hüvitiste mediaan Eestis 1000 eurot, s.t suuremat summat kohtud reeglina välja ei mõista. On küll mõned erandlikud näited, kus see summa on suurem. Näiteks ebakohaseid väiteid sisaldava raamatu avaldamise eest mõisteti isikule välja hüvitis 5000 eurot. Isegi, et Eestis au teotava väite avaldajalt reeglina üle 1000 euro välja ei mõistetagi, siis see ei tähenda, et värske Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend Eesti kontekstis ebarelevantne oleks. Otsus on ka Eesti õigusruumi jaoks oluline, kuivõrd rõhutab, et olukorras, kus kohus mõistab välja tavapärase praktikaga võrreldes kordades suurema hüvitise, tuleb kohtul põhjendada ning kaaluda, kas ja miks on tegemist sedavõrd tõsise rikkumisega, et rekordiline hüvitis end õigustab. [1] Otsus on veel jõustumata ehk see tähendab, et asja võib veel menetleda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda, mis on vastava kohtu lõplikuks astmeks.