Droonide lennutamine nõuab pädevustunnistust (TRINITI Transpordi & Taristu õigusuudis)

Mehitamata õhusõidukid (millest osa tuntud ka droonide nime all) on üha laialdasemalt kasutusel, luues väljakutseid nii turvalisuse kui privaatsuse vallas. Droonide arengut ja seonduvaid murekohti on hakanud käsitlema ka Euroopa Liit ning jaganud nende käitamise kolme kategooriasse. 01.07.2021 jõustusid ka Eestis Euroopa Liidu määrused 2019/947 ja 2019/945, mille tulemusel muutus droonikäitajate registreerimine kohustuslikuks. Lisaks kehtestati määrustega EL ülesed mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused. Enne droonide käitamise kategooriate tutvustamist on kasulik teada, et drooni käitaja on juriidiline või füüsiline isik, kes omab või rendib drooni (või mitmeid droone), ja kaugpiloot on isik, kes reaalselt drooni lennutab ehk drooni juhib. Isik võib olla korraga nii drooni käitaja kui ka kaugpiloot, kui ta lennutab endale kuuluvat mehitamata õhusõidukit ehk drooni. Samas võib isik olla ka vaid kaugpiloot, näiteks juhtides töötajana drooni, mis kuulub turvateenuseid pakkuvale ettevõttele. Sellisel juhul on ettevõte drooni käitaja ja ettevõttes töötav isik on drooni kaugpiloot. Määrustega defineeriti droonide käitamise moodused ja riskid, jaotades käitamise kolme kategooriasse. Avatud kategooria – käitamine avatud kategoorias on madalaima riskiastmega, kus käitajalt ei nõuta eelnevat käitamisluba ega -teatist. Avatud kategooria alla kuulub drooni lennutamine siis, kui on täidetud kõik turvalisust loovad käitamistingimused. Olulisemad neist on:

• • drooni maksimaalne mass on väiksem kui 25 kg;
  • droon on lennutamise ajal otsenähtavuse piires;
  • droon ei ole kõrgemal kui 120 meetrit maa- või veepinnast;
  • lennu ajal ei veeta ohtlikke kaupu ega poetata lendavalt droonilt midagi alla (nt kaupa); ning
  • kaugpiloot tagab drooni ohutu kauguse inimestest ega lennuta seda inimrühmade kohal.

Avatud kategooria lennutegevus jaotub vastavalt lennutamise asukohale ja kaalule veel omakorda kolmeks alamkategooriaks A1, A2 ning A3. Kuigi avatud kategooriasse kuuluvat drooni registreerima ei pea, tuleb end registreerida käitajal (Eesti käitajate jaoks loodud register asub aadressil lois.transpordiamet.ee). Lisaks seab vastuvõetud rakendusmäärus tingimused drooni kaugpiloodile, kellel peab drooni käitamiseks olema pädevustunnistus. Vastava tunnistuse saamiseks peab näiteks drooniga hobifotosid tegev A1 alamkategooria kaugpiloot olema tutvunud drooni kasutusjuhendiga, tutvuma veebipõhiste õppematerjalidega ja sooritama valikvastustega eksami. Käitajana peab registreeruma elukohariigis (juriidilisest isikust käitaja puhul põhitegevuse asukohariigis), kuid soovitud kaugpiloodipädevuse võib omandada ka teistes liikmesriikides. Nii saab lähtuda koolitaja kvaliteedist ja hinnast, kuid ka sobivast koolituskeelest. Näiteks Luksemburgi Lennuameti ja Eurocontroli koostöös on valminud väga heal tasemel tasuta ingliskeelne e-koolitus, mille lõpus sooritatud eksami tulemusena saadud pädevustunnistus kehtib kogu Euroopas, sh Eestis. Samaväärset eestikeelset A1/A3 alamkategooria e-koolitust kahjuks veel pole, kuid Transpordiameti kodulehel on olemas tõlketekstid, mille põhjal on võimalik sooritada A1/A3 pädevuseksam Transpordiameti LOIS-süsteemis. Avatud kategooria tingimusi täidab enamik droonidest, mis kaaluvad vähem kui 25 kg. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et hetkel pole müügil ühtki drooni, millel oleks eelmainitud määrustes nimetatud C-klassimärgistused (C0 kuni C6). See tähendab, et kõik täna müüdavad droonid kuuluvad „päranddroonide“ hulka, millele kehtivad piiravamad tingimused kui C-klassimärgistusega droonidele. Olulisim neist – A2 alamkategooria kaalupiirang päranddroonile on 1999 g (mitte 3999 g, mis kehtiks C-klassimärgistuse C2 puhul). Seega, avatud kategoorias peab drooni käitaja end registreerima ja kaugpiloodil tuleb omandada pädevustunnistus, kuid isikul ei ole lisanduvalt vaja käitamisluba ega -teatist. Erikategooria – kui vähemalt üks avatud kategooria tingimustest ei ole täidetud, siis on tegemist riskantsema lennutegevusega, mille puhul tuleb järgida riskiastmele vastavaid lisanõudeid. Erikategoorias ohutuse tagamiseks tuleb drooni käitajal lisaks käitajana registreerumisele taotleda riiklikult pädevalt asutuselt (Eestis: Transpordiamet) ka käitamisluba. Vastava loa saamiseks peab droonikäitaja viima läbi ohutusriskide hindamise, mille põhjal saab määrata kindlaks droonide ohutu käitamise nõuded. Riskihindamise tulemusena selgub samuti see, kas planeeritav lennutegevus liigitub eri- või sertifitseeritud kategooriasse. Erikategooriasse sobitumist tuleb hinnata näiteks alljärgnevatel juhtudel:

• droon kaalub rohkem kui 25 kilogrammi;
• soovite drooni lennutada kõrgemal kui 120 meetrit maa- või veepinnast;
• droon ei ole terve lennuaja vältel piloodi nägemisulatuses;
• käitamine leiab aset eripiirangutega õhuruumiosades.

Tulevikus, kui müügile ilmuvad C-klassimärgistusega droonid, saab paljudel juhtudel lähtuda erikategooria lihtsaimast osast ehk standardstsenaariumitest. Standardstsenaariumid kirjeldavad levinumaid tüüpkäitamisjuhte, millele vastamise korral pole käitajal vaja käitamisluba taodelda. Sellisel juhul on ohutusriskide hindamine ja käitamistingimuste määramine juba eelnevalt läbi viidud ja piisab sellest, et deklareeritakse pädevale asutusele (Eestis TRAM) oma lennutegevuse sobivus valitud stsenaariumisse. Sertifitseeritud kategooria – käitamine sertifitseeritud kategoorias on kõrgeima riskiga, mistõttu tuleb järgida eriti rangeid reegleid, näiteks drooni käitaja ja õhusõiduki sertifitseerimine, erinõuetele vastav kaugpiloodiluba jne. Sertifitseeritud kategooriasse kuulub näiteks lennutegevus inimrühmade kohal või inimeste või ohtlike kaupade vedu. Näiteks liigitub sertifitseeritud kategooriasse inimesi transportiv droon ehk õhutakso. Kui see teema Teid täpsemalt huvitab või Teil tekkis küsimusi, siis võtke meiega kindlasti ühendust. Madlenne Timofejev TRINITI jurist