Eesti sõdib Euroopa Liidu rohedirektiivile vastu

Eesti ei toeta äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (ingl.k corporate sustainability due diligence directive, CSDDD) esitatud kujul. Peamiste probleemidena on välja toodud, et direktiivist tulenevad reeglid on ebaselged. Nimelt pole aru saada, millised kohustused ja vastutus sellega kaasnevad ettevõtjatele. Mida see äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv endast üldse kujutab ja mis kohustused see endaga kaasa tooks? Direktiivi eesmärk on edendada äriühingute kestlikku ja vastutustundlikku käitumist ning tõhustada inimõiguste ja keskkonna kaitset ELis ja kogu maailmas. Direktiivis sätestatakse suurte äriühingute kohustused, mis on seotud nii nende enda kui ka nende tütarettevõtjate ja äripartnerite tegevuse tegeliku ja võimaliku kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. Millised on siis ettevõtete ja nende juhtide kohustused, mille üle veel küll alles vaieldakse? Direktiiviga kehtestatakse äriühingu hoolsuskohustus, mille põhisisuks on äriühingu enda tegevuse, tütarettevõtjate ja väärtusahelate inimõiguste ja keskkonnamõjude tuvastamine, lõpetamine, ennetamine, leevendamine ja arvestamine. Äriühingud peavad täitma inimõiguste- ja keskkonnaalast hoolsuskohustust, võttes järgmisi meetmeid:

1. lõimivad hoolsuskohustuse oma tegevuspõhimõtetesse;
2. teevad kindlaks tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju;
3. ennetavad ja leevendavad võimalikku kahjulikku mõju, lõpetavad tegeliku kahjuliku mõju ja vähendavad selle ulatust;
4. kehtestavad kaebuste esitamise korra ja haldavad seda;
5. jälgivad oma hoolsuskohustuse põhimõtete ja meetmete tulemuslikkust;
6. esitavad avalikult teavet hoolsuskohustuse täitmise kohta.

Direktiiviga kehtestatakse ka kohustused äriühingute juhtidele, kelle ülesannete hulka kuulub hoolsuskohustuse protsesside sisseseadmine ja järelevalve ning hoolsuskohustuse integreerimine ettevõtte strateegiasse. Lisaks peavad ettevõtete juhid ettevõtte parimates huvides tegutsedes võtma arvesse oma otsuste inimõigusi, kliimamuutusi ja keskkonnamõjusid. Milliste ettevõtete suhtes direktiivi kohaldatakse? Direktiiv kohalduks ELi suurtele piiratud vastutusega äriühingutele, kellel on 500+ töötajat ja netokäive 150 miljonit eurot üle maailma ning ettevõtetele suure mõjuga sektorites, kellel on 250+ töötajat ja netokäive 40+ miljonit eurot kogu maailmas ning tegutsevad kindlaksmääratud suure mõjuga sektorites, nt tekstiilitootmine, põllumajandus, metsandus ja kalandus ning maavarade kaevandamine. Direktiivis kohaldatakse ka äriühingute suhtes, mis on asutatud kolmanda riigi õigusaktide kohaselt mille netokäive EL-s oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal üle 150 miljoni euro või kui äriühingu netokäive EL-s oli viimasele majandusaastale eelnenud majandusaastal rohkem kui 40 miljonit eurot, kuid mitte üle 150 miljoni euro, tingimusel et ta teenis vähemalt 50 % ülemaailmsest netokäibest ühes või mitmes suure mõjuga sektoris.