Hagi tagamine – miks ja kuidas?

Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna.

Hagi tagamine kui tulevase otsuse garantii 

Vaidlusega kaasnevat riski on võimalik maandada juba hagi esitamisel (või erandjuhtudel ka enne hagi esitamist), taotledes kohtult hagi tagamist. Selleks tuleb kohtule esitada hagi tagamise avaldus ning taotleda kohtult sellise meetme rakendamist, mis tagab, et hagi rahuldamisel oleks võimalik kohtuotsust täita. Hagi tagamise abinõude valik ei ole seadusega piiratud ning hagejal on õigus ise taotleda temale sobivaima hagi tagamise abinõu kohaldamist. Siiski tuleb silmas pidada, et taotletav abinõu peab olema kohane, suunatud esitatud nõude tagamiseks (nt ei saa võlgnevuse väljamõistmise hagi esitamisel kohaseks hagi tagamise abinõuks olla kostjale lähenemiskeelu kohaldamine) ja ei tohi olla kostjale ebamõistlikult koormav.

Hageja nõue ja hagi tagamise alus peavad olema põhistatud

Tsiviilkohtumenetluse seadustik sätestab, et hagi võib tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega on hagi tagamise avalduse esitamisel oluline, et hageja põhistaks nii oma nõuet kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. See tähendab, et hagi tagamise avaldust lahendav kohtunik peab saama eeskätt hinnata hagi õiguslikku perspektiivikust – ehk kas hageja väidete õigsuse korral oleks esitatud hagi võimalik rahuldada. Varasemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et hagi perspektiivikuse hindamisel ei hinda kohus hagi sama põhjalikkusega, kui asja sisulisel lahendamisel, vaid annab nn. esmase ja üldise hinnangu selle osas, kas esitatud faktilistel asjaoludel oleks võimalik teoreetiliselt hagi rahuldada. Nii on Riigikohus nt 2017.a kohtumääruses sedastanud, et hageja nõue saab olla õiguslikult perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatusse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi alusel. Seega, kohus ei peaks hagi tagamise avalduse lahendamisel sisuliselt lähtuma hageja poolt esile toodud õiguslikust käsitlusest.

Hageja nõue ja hagi tagamise alus peavad olema väga hästi põhistatud

Erinevalt varasemast praktikast, mille kohaselt kohus hindab hagi perspektiivi väga üldiselt, on Riigikohus aga ühes hiljutises hagi tagamist puudutavas kohtulahendis läinud oluliselt kaugemale ning asunud hagi tagamise staadiumis hagiavaldust sisuliselt lahendama ning jõudnud järeldusele, et hagejal ei saa olla nõuet kostjate vastu. Kuigi võib diskuteerida selle üle, kui põhjalikult peaks kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel hagiavalduse perspektiivi hindama, tähendab viidatud praktika seda, et kui hageja soovib saavutada hagi tagamist, peavad nii hagiavaldus kui ka hagi tagamise avaldus olema väga põhjalikult ja korrektselt koostatud. Siinkohal aitab kindlasti kaasa kohtumenetluse kogemusega juristi/advokaadi kaasamine dokumentide koostamisel. Kui teil on ülaltoodud või muudes kohtuvaidlustega seotud teemadel küsimusi, siis võta meiega ühendust siin ja aitame hea meelega.