Kas raugenud menetlusest hakkab välja päästma riik?

Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks tõusetunud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult – menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, kui võlgnik on varast tühi. Kui menetlus raugeb, lõpetavad kohus ja pankrotihaldur asja menetlemise ja näiliselt varatu ettevõte kustutakse registrist. Seetõttu jäävadki võlausaldajad tühjade kätega ning kuna menetlus on lõppenud, ei tegele võlgniku uurimisega enam ei kohus ega pankrotihaldur. Pankroti tegelikud põhjused võivad nii jääda välja selgitamata ja pahatahtlikud pankroti põhjustajad võivad vastutusest pääseda.

Raugemine ja ärikultuur

Sellisel vastutusest pääsemisel on aga kaks negatiivset tagajärge. Esiteks ei mõju see hästi üldisele ärikultuurile ja -moraalile. Teiseks võivad sellisest olukorrast kahju saada ka võlausaldajad. Kui raugenud menetluses suudetaks näiteks pahatahtliku pankroti tekitaja ebaseaduslikud teod või tehingud avastada, saaks selliste isikute vastu esitada kahjunõudeid ning selle vara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kui võlausaldaja loodab sellisest raugevast menetlusest mingitki vara saada, peab ta menetlusse ise rahaliselt panustama ehk maksma menetluse kulude eest. Sellisel juhul saavad haldur ja kohus võlgnikku edasi uurida. Praktikas aga ei soovi seda võlausaldajad teha, sest kui võlgnik on varatu, siis majanduslikult ei ole tihtilugu selline väljaminek mõistlik.

Lahendus – pankrotiombudsman?

Seda probleemi on teadvustanud ka riik. Justiitsiministeerium on algatanud pankrotiõiguse reformi ning selle raames on välja käidud ettepanek luua Soome eeskujul riiklik maksejõuetusinstitutsioon ehk pankrotiombudsman, kellel on võimalus võlgnikku ja tema tegevust täiendavalt uurida. Seda täiendavat uurimist rakendatakse menetlustes, kus esineb kahtlus, et toime on pandud pankrotikuritegu. Ombudsman saab läbi viia eriauditeid ning tasuda menetluse kulusid riigi vahenditest, et ära hoida raugemist. Sellele on vastuargumendiks toodud aga säärase täiendava uurimismenetluse liigne ebaselgus – Ombudsmani poolsed uurimised ei tohi muutuda nn “kalastusretkedeks”. Pankrotiõiguse reform on alles käimas, seetõttu pole ombudsmani idee ettepaneku tasandist kaugemale jõudnud. Siiski on tervitatav näha aktiivseid ettepanekuid probleemkohtade lahendamiseks.

Kokkuvõtteks

Kuidas vältida võlausaldajaks olemist varatus pankrotimenetluses? Omalt poolt soovitame enne võõraste äripartneritega tehingutesse astumist vastaspoolt kontrollida. Selleks on Eestis vahendeid ja võimalusi arvukalt, alates taustakontrollist ja lõpetades erinevate äriregistril põhinevate maksekäitumise registritega. Kiire kontroll võib tulevikus säästa suure hulga aega ning raha. Kui see teema Teid täpsemalt huvitab või Teil tekkis küsimusi, võtke palun meiega julgelt ühendust!