Kestlikkusaruandluse standardid– mis need veel on?

Advokaat Katrin Kose selgitab käesolevas blogis, millised täiendavad nõuded ESG regulatsioonist ettevõtetele rakenduvad. Nimelt kui tegemist on suure äriühingu või börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõttega, siis kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt peavad need ettevõtted lisama oma tegevusaruandele teabe kestlikkusaspektide mõjust.

Mis üldse on kestlikkusaruandluse standardid?

Kestlikkusaruanne tuleb esitada kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard, ESRS). Kestlikkusaruandluse standardites on esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab kestlikkusaruandes oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse: (a) valdkonnaülesed standardid; (b) teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid) ja (c) sektoripõhised standardid. Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris ettevõtja tegutseb. Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi avalikustamisnõuetega, avalikustab ta teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis. ➡️ Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes ning need on igal juhul kõigile täitmiseks kohustuslikud. ESRS 1 „Peamised nõuded“  kirjeldab ESRSi standardite ülesehitust, selgitab nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestab kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades. ➡️ Teemapõhised ESRSid hõlmavad järgmisi valdkondi: „Kliimamuutus“, „Reostus“, „Vee- ja mereressursid“, „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, „Ressursikasutus ja ringmajandus“, „Oma töötajaskond“, „Töötajad väärtusahelas“, „Mõjutatud kogukonnad“, „Tarbijad ja lõppkasutajad“, „Äriline käitumine“. Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes ning nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad ning need võimaldavad kõrget võrreldavuse taset. Lisaks eelnimetatud kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kestlikkusaruandlus saab olema osa majandusaasta aruande tegevusaruandest ja see annab ülevaate ettevõtte tegevusest lühi- ja pikas vaates ning näitab kuidas ettevõte liigub oma seatud eesmärkide suunas. Kestlikkusaruandele rakendub audiitorkontrolli kohustus ja see tuleb esitada masinloetavas aruandevormis.

Mida tähendab olulisuse hindamine?

Kestlikkusaruandes ei tule kajastada kogu standardites kajastatud teavet, vaid kohaldub olulisuse hindamise nõue ja ettevõtjalt nõutakse keskendumist oluliseks hinnatud mõjule, riskidele ja võimalustele. Samas avalikustamisnõuete sõltuvus olulisusest ei tee neid siiski vabatahtlikuks. Kui asjaomane teave on oluline, siis tuleb see avalikustada, ning ettevõtja olulisuse hindamise protsessi suhtes kehtib vastavalt kestlikkusaruandluse direktiivi sätetele väliskontrolli nõue. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni teema ei ole oluline, võib ta jätta kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded. Samas, kuigi kohustust ei ole, võib ta siiski lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. Erandina tuleb silmas pidada, et kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, tuleb siiski avalikustada üksikasjalik selgitus oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega, lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised.