Kibekiire võidujooks inkassoturul– kelle huvides?

Inkassodel ning võlaportfellide kokkuostjatel on hetkel kibekiired ajad – alates 01.01.2025 peavad nad omama krediidiinkasso tegevusluba, kui soovivad oma senise tegevusega jätkata.

Kes on esimene?

14.07.2024 jõustus krediidiinkassode ja –ostjate seadus (edaspidi KIOS), mille alusel on alates 01.01.2025 inkassodel Eestis tegutsemiseks kohustuslik omada tegevusluba. Otsuse tegevusloa andmise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. See tähendab, et kui järelevalve asutus kasutab enne tegevusloa väljastamist ära talle seadusandja poolt antud kogu menetlusaja, siis saavad senist tegevust seaduslikult jätkata vaid need inkassod, kes andsid tegevusloa taotluse sisse juba seaduse jõustumisega samal päeval. Tekib küsimus, mis saab ülejäänud inkassoturu tegijatest alates uuest aastast?  Kelle huvides sellise ebatavaliselt lühikese ülemineku tähtaja andmine üldse on? Kuhu suunas peaks inkassoettevõtja täna jooksma ja kui kiiresti? Euroopa Liit kiitis heaks direktiivi 2021/2167 (edaspidi direktiiv), mis reguleerib nende inkassofirmade tegevust, kes tegelevad nii tarbijate kui ettevõtjate pangalaenudest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja nende ülesostmisega. Direktiiv tuleb liikmesriikidel oma õigusesse üle võtta hiljemalt 30.12.2023. Sellest johtuvalt võib justkui mõista seadusandja kiirustamist tegevusloanõude tähtaja kehtestamisel. Samas, ei paista seadusandja olevat läbi mõelnud kiirustamisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Tegevusloa kohustus korrastab turgu

Tegevusloa kohustus iseenesest pole midagi halba. Minu hinnangul omab see turgu korrastavat ja konkurentsi tõhustavat mõju. Inkassode poolt krediidihaldustegevustega toimetamine oli täiesti reguleerimata osa krediidisuhte elukaarest. Järelevalvet inkassodele ei teostatud ja laen kadus peale nõude inkassole loovutamist järelevalve asutuse eest nö musta auku. Mõnikord võis see ilmutada end uuesti kohtumenetluses, ent mitte alati. Minu hinnangul parendab tegevusloa nõue kindlasti krediidituru üldist hügieeni. Küll aga peab tegevusloa saamise protsess oma olemuselt olema ühele heas usus tegutsevale inkassoettevõtjale selge, ühetaoline ning ka ajaliselt praktiliselt saavutatav nii, et nii inkasso ise kui ka võlgnikud ei jää seadusandja poolsest kiirustamisest hätta. Eestis tegelevad inkassod erinevat liiki nõuete omandamise ja sissenõudmisega. KIOS-i kohaldamisalasse kuuluvad need inkassofirmad, kes tegelevad krediidilepingustest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Teadaolevalt tegeleb aga enamik Eestis tegutsevaid inkassosid krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Hoolas inkassoettevõtja, kes soovib oma äritegevusega jätkata, on tänaseks kindlasti väga suure ajasurve ning pinge all. Uus aasta on kohe ukse ees ja seadus tegevusloa taotlemise tähtaja osas paindumatu. Tegevusloa taotlus ja esitatav dokumentide pakk eeldab, et inkasso majapidamine on korras. See tähendab, et inkasso toimib vastavalt seaduses sätestatule, protsessid on paigas, ärimudel on arusaadav, võlgnike huvid kaitstud. Inkasso juhid ja omanikud peavad vastama hea maine ja erialaste teadmiste nõuetele. Liigkasuvõtmisel peab olema lõpp. Mis on üldse liigkasuvõtmine? Täna on teatud juhiseid järelevalveasutus andnud, ent reaalsuses sisustab selle mõiste vaid praktika. Täna on nii nõustajad kui turuosalised selle osas pineval ootel.

Mis saab 01.01.2025 tegevusluba mitte-omavatest inkassodest?

Seadus on siin range. Juba turul tegutsev inkasso peab saama Finantsinspektsioonilt hiljemalt kuupäevaks 01.01.2025 tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid KIOS’is sätestatuga vastavusse hiljemalt 31.12.2024 või oma tegevuse nimetatud kuupäevaks lõpetama. Oluline on ära märkida, et inkasso, mis on registrisse kantud ja tegelenud enne KIOS’i jõustumist sellise krediidihaldustegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid ja mille suhtes on enne 2024. aasta 31. detsembrit algatatud kohtu- või täitemenetlus, võib krediidihaldustegevust jätkata kuni 2026. aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selles tegevuses järgima käesolevas seaduses krediidihaldustegevusele ettenähtud nõudeid (sh omama tegevusluba). Kas see võiks olla õlekõrs? Kui nõue on kohtus või täitemenetluses, siis sellega võib edasi toimetada. Kuidas aga suhtuda muude nõuete osas krediidihaldustegevuse jätkamisse? Jääb õhku küsimus – kuidas hoolas inkassoettevõtja peaks edasi tegutsema, kui tal uue aasta alguseks oma parimate pingutuste kiuste liigse ajasurve tõttu tegevusluba saada ei õnnestu? Paneme äri pausile või saatma kõik võlgnikud korraga kohtusse? Kas isegi siis, kui võlgnik eeskujulikult ja tähtaegselt oma võlga maksegraafiku alusel tagasi maksab? Kuidas kohtud jõuluperioodil suurte nõuete laviiniga hakkama saavad? Inkassoga sõlmitud maksegraafikut täitva võlgniku kohtusse andmine ei ole mõistagi võlgnike huvides ega nende õigusi tagav. Samas on selge, et kõik inkassod ei pruugi uueks aastaks tegevusluba saada. Palju küsimusi, ent kahjuks vähe vastuseid seadusandluse tasemel ja ametlike juhiste näol.

Ärme unusta võlgnikke

Võtame luubi alla järgneva juhtumi: Krediidisaaja on võtnud pangast laenu, ent kahjuks jäänud laenumaksetega hätta ning tema nõue on täna loovutatud inkassofirmale. Inkasso on krediidisaajaga sõlminud antud võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, mida krediidisaaja kohusetundlikult ning õigeaegselt täidab. Inkassol puudub igasugune tahe heast usus tegutseva krediidisaaja vastu kohtuteed alustada. Inkasso on täna esitanud ka tegevusloa taotluse, ent menetluse võib kesta kuni kuus kuud. Mida saab inkasso teha? Mis saab võlgnikust?   On selge, et kõik inkassod ei pruugi enne 01.01.2025 tegevusluba saada. Inkassoga sõlmitud maksegraafikut täitva võlgniku aasta lõpus kohtusse andmine (selleks, et säilitada võimalus vastava krediidihaldustegevuse jätkamiseks) ei ole aga mõistagi võlgnike huvides. Direktiivi üheks eesmärgiks on kõrgetasemeline tarbijakaitse. Seega võiks ka KIOS’i üheks selgeks eesmägiks olla see, et võlgnik, kes on niigi ühiskondlikult haavatavas positisioonis, ei jääks pelgalt seaduses sätestatud tähtaegade tõttu ilma vajalikust kaitsest. Selline olukord on praktikas äärmiselt kahetsusväärne ja eelkõige kahjustab võlgnikku ennast ning rikub antud regulatsiooni peamist ideed – kaitsta haavatavat osa ühiskonnast ning mitte süvendada võlakohustusi. TRINITIs pole aga probleeme ilma lahenduseta ja oleme hea meelega abiks kõigile, kes vajavad sel kibekiirel ajal tuge – olgu see tegevusloa saamine, protfelli müügilepingute sõlmimine, tegevuse edasiandmine, võlgnike kaitse või kasvõi töötajate ning juhtide koolituseni välja. Kui Teid see teema kõnetab, vajate lisajõudu keerulises uues reeglite rägastikus nagiveerimises, siis võtke julgelt TRINITI toimeka tiimiga ühendust. Mõtleme kaasa, tegutseme ja leiame lahendused.   Kelly Nõmmiko ja Katri Tomson