Mida platvormitöö direktiiv endaga kaasa toob?

Euroopa Liidu platvormitöö direktiiv 2024/2831, mis avaldati 11. novembril 2024 ja mis muutub kohustuslikuks alates 2. detsembrist 2026, toob olulised muudatused sellesse, kuidas digiplatvormidel töötamine Euroopas toimima hakkab. Direktiiviga soovitakse kaitsta platvormitöötajaid ja muuta digiplatvormide tegevus läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Postituses annan ülevaate, mis on platvormitöö ja millised peamised muudatused regulatsioon endaga kaasa toob.

Mis on platvormitöö?

Platvormitöö on töövorm, kus inimene teeb tasustatud tööd digitaalse tööplatvormi kaudu. Platvormitöö direktiiv 2024/2831 määratleb selle üsna täpselt: Digitaalne tööplatvorm on füüsiline või juriidiline isik (näiteks ettevõte nagu Bolt, Wolt, Uber vms), kes pakub teenust, mis:

• toimub vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste kanalite kaudu (nt veebileht, äpp),
• vastab teenusesaaja taotlusele – näiteks tellib keegi sõidu või toidu koju,
• korraldab töö üksikisikute (nt kullerite, juhid, vabakutselised) poolt, kes teevad seda tasu eest, olgu töö tehtud internetis või füüsilises kohas,
• kasutab automaatseid seire- või otsustussüsteeme – näiteks algoritme, mis määravad tööülesandeid või hindavad töö sooritust.

Sellist töövormi nimetataksegi platvormitööks. Seda teeb platvormitöö tegija ehk inimene, kes töötab sellise platvormi kaudu – sõltumata sellest, kuidas lepinguline suhe on vormistatud (kas töölepingu, käsunduslepingu või näiteks FIE-na). Oluline on märkida, et direktiivi kohaselt ei määra töö olemust ainult lepinguvorm – isegi kui isik on esitatud kui iseseisev teenuseosutaja, võib tööpraktika järgi siiski tegu olla töölepingulise suhtega, kui täidetud on teatud kriteeriumid (nt tööandjalik kontroll ja korraldusõigus).

Millised on peamised direktiiviga kaasnevad muudatused?

Platvormitöö direktiiv 2024/2831 toob endaga kaasa mitmeid muudatusi ning direktiiv ei reguleeri üksnes töölepingute liigitust, vaid laieneb ka andmekaitsele, läbipaistvusele ja töötajate esindusõigustele. Neli olulisemat muudatust on järgmised: Tööalase staatuse kindlaksmääramine Platvormitöö tegijate ja platvormide vahelisi suhteid hakatakse senisest täpsemalt hindama tegelike töötingimuste põhjal, mitte ainult lepingu pealkirja järgi. Kui töökorraldus viitab töösuhtele (nt tööaja allub tööandja kontrollile jne), loetakse koostöösuhe töösuhteks ka siis, kui lepinguliseks suhteks on märgitud „võlaõiguslik suhe“ ning platvorm peab töötajat kohtlema töölepinguga töötajana, koos kõigi õigustega (nt puhkus, miinimumpalk, sotsiaalkaitse). Platvormitöö direktiiviga kehtestatakse õiguslik eeldus, mille kohaselt eeldatakse töösuhte olemasolu, kuni platvorm tõendab vastupidist. Automatiseeritud otsuste läbipaistvus ja vaidlustamise õigus Paljud platvormid kasutavad algoritme töö jaotamiseks, hindamiseks ja isegi töötaja ligipääsu piiramiseks. Platvormitöö direktiiv nõuab, et platvormid teavitaksid töötajaid automatiseeritud otsustest ja võimaldaksid nende otsuste vaidlustamist . Töötajal on õigus saada selgitusi ja taotleda inimpoolset läbivaatamist olukorras, kus näiteks tema kontot piiratakse või tasust keeldutakse. Platvorm ei tohi teha selliseid otsuseid üksnes automaatselt – lõplik otsus peab tulema inimeselt. Andmekaitse ja järelevalve Direktiiv kehtestab piirangud, milliseid isikuandmeid platvormid tohivad koguda ja töödelda. Näiteks on keelatud jälgida töötajaid töövälisel ajal või töödelda andmeid, mis viitavad nende eraelule, poliitilistele vaadetele, tervisele või ametiühingulisele kuuluvusele. Lisaks peab iga platvorm tegema andmekaitsealase mõjuhinnangu ning kaasama sellesse ka töötajate esindajad. Läbipaistvus ja teavitamiskohustus Platvormid peavad avalikustama töötingimusi, töötajate arvu, töökorralduse aluseid ja keskmisi töömahte. Lisaks peavad nad teavitama töötajaid ja esindajaid olulistest muudatustest ning võimaldama ligipääsu töö korraldamist puudutavale teabele. Platvormitöö peab olema ametlikult deklareeritud ja läbipaistev nii töötaja kui järelevalveasutuste jaoks.

Mis nüüd edasi?

Platvormitöö direktiiv jõustus pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning liikmesriikidel, sh Eestil, on kohustus see üle võtta siseriiklikusse õigusesse hiljemalt 2. detsembriks 2026. Eesti peab selleks muuhulgas selgitama välja, millistel alustel loetakse platvormitöö puhul töösuhe kehtivaks, kindlaks määrama, kuidas tagatakse selgus tööandja ja töötaja staatuse osas, ning kuidas rakendatakse nõudeid automaatsete otsustussüsteemide läbipaistvuse, andmekaitse, tööohutuse ja inimjärelevalve osas. Lisaks tuleb tagada platvormitöö deklareerimine ning andmete kättesaadavus asjaomastele asutustele ja töötajate esindajatele.