Õiguslikud soovitused põllumehele eriolukorras

Eriolukord on tänaseks kehtinud veidi üle kümne päeva. Ühelt poolt on sellest piisanud, et märgata muutusi ja mõju paljudele eluvaldkondadele, sealhulgas põllumajandusele. Teisalt aga on need kümme päeva veel liiga vähe, et aru saada, milline on nende muutuste ja mõju ulatus ning kuhu see kõik välja viib. Põllumajandussektorile mõjuvad paljud eriolukorra tulemid sarnaselt teistelegi valdkondadele – ebakindlus, inimeste eraldatus, töötajate probleemid jms. Teisalt sisaldab mõju põllumajandussektorile ka erilisemaid tahke – kindlasti on põllumajandussektoris rohkem hooajalisi (välis)töötajaid, kindlasti on toit kui kiiresti riknev kaup realiseerimise ja transportimise osas nõudlikum kui paljud teised ning kindlasti on põllumajandus väga sõltuv ekspordist ja välisnõudlusest. Püüan järgnevalt võtta kokku eriolukorda puudutava õigusnõu just põllumajandussektorit puutuvas osas, seda nii valdkonnaspetsiifilises kui üldises osas.

Tööjõud

Ka eriolukorras on vaja lehmad lüpsta, põld harida ja teha tuhat muud toimetust. Iga tegevuse jaoks on aga vaja kedagi, kes selle ära teeks ja tavapäraselt on selleks töötaja. Eriolukord aga võib tuua töötajate tööletulekule takistusi ning tekitada neis hirmu. Töötaja töölepingust tulenev põhikohustus on teha tööd, mis muuhulgas võib tähendada tööl käimist. Tööandja kohustus on samas tagada töötajale ohutud töötingimused ning seda tuleb arvestada ka praeguses olukorras. Vastavalt seadusele võib töötaja keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Kui aga tööandja on arvestanud Terviseameti soovitustega ning rakendanud mõistlikud meetmed viiruse ja muude ohtude vältimiseks, on töötaja kohustus tööd teha ning sellest keeldumine on töölepingu rikkumine. Eelnevaga seoses on oluline juhtida tähelepanu ka andmekaitse aspektidele. Kui tööandjal on kohustus tagada turvaline töökeskkond, peab tal olema ka võimalus saada teada, kui keegi töötajatest on haige ning sellisel juhul ei saa andmekaitse takistada. Samas tuleks vältida konkreetse haigestunud töötaja terviseinfo jagamist kollektiiviga. Andmekaitse kohta eriolukorras on pikemalt kirjutanud minu kolleeg Maarja Pild siin. Tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel. Siia alla võiks kuuluda ka juhtumid, kus töötaja peab hooldama haiget last või vanemat. Oluline on samas tähele panna, et vastavalt seadusele on selline kohustus ainult mõistliku aja jooksul. Selleks võiks pidada aega, mis on antud olukorras vältimatu, et leida asendus või leida sobiv elukorraldus. Eriolukord toob kaasa ka uued ja täiendavad tööülesanded töötajatele. Näiteks on töökeskkonda vaja tõenäoliselt oluliselt tihedamini ja põhjalikumalt puhastada ning desinfitseerida. Selles osas on töötajad küsinud Tööinspektsioonilt, kas selliseid lisaülesandeid peab täitma ning kas selle eest saab küsida lisatasu. Tööinspektsioon on selles osas leidnud, et lihtne koristustöö isikukaitsevahendeid kasutades ei ole töötajale liiga keeruline ega koormav, seda enam kui koristus toimub tööajal, mille eest tööandja tasub. Tööõiguslikke küsimusi on detailsemalt käsitlenud minu kolleeg Klen Laus siin.

Lepingud ja vääramatu jõu ajutine mõju

Usun, et põllumajandusvaldkonnas tegutsejad on mõistega „vääramatu jõud“ tuttavamad, kui teiste ärivaldkondade esindajad. Meenub alles 2014. aastal alanud piimakriis, kus sõnad force  majeure mitmelt poolt kõlasid, ent mis lõpuks kohtulikku kinnitust ei leidnudki. Vääramatu jõu osas on oluline teada, et selle kohaldamine ja mõju konkreetsele lepingule saab tulla nii lepingust endast kui seadusest. Kuna iga lepingu kõikvõimalikke sõnastusi ma siinkohal katta ei suuda, räägin standardist, mis tuleneb Eesti seadustest. Vääramatu jõud on selline asjaolu, mis muudab lepingust tuleneva kohustuse rikkumise vabandatavaks, ehk selle täitmist ei saa teiselt poolelt vääramatu jõu kehtivuse ajal nõuda. Aga mitte igasugune olukord ei ole vääramatu jõud. Vääramatu jõud peab olema selline kohustuste täitmist takistav asjaolu, mis 1) ei ole kuidagi põhjustatud võlgniku enda tegevusest; 2) oli ettenägematu – see peab olema nii ootamatu, et ei saa eeldada, et pool selle asjaolu võimalikkust arvestama oleks pidanud ning seega võtma kasutusele meetmed selle vältimiseks; 3) oli vältimatu – ei saa eeldada, et selline risk on hõlmatud teise poole äririskiga ning seega peaks ta leidma võimaluse, kuidas olukord ületada. Ettenägematuse suhtes tuleb arvestada ka sellega, et näiteks täna sõlmitud lepingute suhtes ei ole praegune olukord ja selle võimalik arenemine enam ettenägematu. Kõike eelnevat tuleb tõlgendada muuhulgas asjakohase lepingu sisu ja sealt tulenevate poolte kohustuste kontekstis. Oluline on teada, et vääramatu jõu mõju lepingule kehtib täpselt nii kaua, kui see reaalselt takistab konkreetset kohustust täitmast – kohe kui takistus möödub, tuleb lepingut edasi täita ning pooled vastutavad oma kohustuste eest. Samuti tuleks lugeda takistus möödunuks isegi siis, kui konkreetne probleem säilib, ent mõistlikult on võimalik leida muid lahendusi (näiteks palgata muud töötajad). Teiseks on oluline teada, et vääramatu jõu puhul ei piisa üldisest ühiskonda haaravast mõjust, vaid vääramatu jõud peab tõesti takistama just selle konkreetse lepingupoole poolt konkreetse kohustuse täitmist – konkreetne veoauto on konkreetse teetõkke taga kinni või konkreetsed töötajad on välisriigis karantiinis. Eelnevatest tulenevalt on vääramatu jõud mitte COVID-19 või eriolukord, vaid konkreetne transporditakistus, karantiin või muu ning kui muud tingimused on täidetud, siis saab kohustuse täitmise lugeda tõesti vabandatuks. Kolmandaks on oluline teada, et vääramatu jõud ei saa olla takistavaks asjaoluks rahalise kohustuse täitmisel, kui just ehk kõikide maksesüsteemide krahh välja arvata. Seda õnneks praegune olukord veel toonud ei ole. Igal juhul tuleb vääramatu jõu olukorra kohaldamiseks sellest vastaspoolele viivitamatult teatada. Samuti on teisel poolel sõltumata vääramatu jõu esinemisest õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda, seda kõike muidugi omakorda vastavate eelduste täitumisel. Seega ei tähenda vääramatu jõud üksnes seda, et üks pool oma kohustusi ei täida – teisel poolel on võimalik sellele vastavalt reageerida. Veidi detailsemat ülevaadet vääramatu jõu kohta saate lugeda minu kolleeg Birgitta Otsa artiklist siit.

Kui leping muutub ebaõiglaseks

Teine olukord, kus saame rääkida vääramatust jõust, on selline, kus seni normaalselt täidetud ja turutingimustele vastav leping mingite ootamatuste tõttu enam ühele poolele ei sobi, ehk muutub ebamõistlikult koormavaks. Selle tulemusena on kannataval poolel õigus lepingut muuta kuni lepingu lõpetamiseni välja. Üldised eeldused on sarnased vääramatu jõuga – kahju kannatav pool ei saanud seda lepingu sõlmimise ajal teada, ei saanud asjaolusid mõjutada, ei kanna asjaolude muutumise riski ning ei oleks antud asjaolu teades lepingut sõlminud. Kohtupraktikas on leitud, et selle rakendamiseks peab kannatava poole olukord olema muutunud vähemalt selliselt, et tema poolt lepingust saadav või tema poolt lepingu täitmiseks kantavad kulu peab olema muutunud vähemalt 50%. Oluline erinevus vääramatust jõust ongi selles, et kui vääramatu jõud puudutab üksnes takistuse ajal toimuvat, siis kohustuste vahekorra muutumine annab võimaluse lepingut ise muuta või lepingust taganeda ning seega muutub kogu pooltevaheline suhe. Veidi detailsemalt saab kohustuste vahekorra muutumisest lugeda minu kolleeg Martin Järve artiklist siit.

Äriliste otsuste vastuvõtmine

Just praegu on tavapärane osanike koosolekute pidamise aeg ja eriolukorrast tulenevalt võib tekkida pakiline vajadus ühingutes otsuste vastuvõtmiseks, samas oleks praegusel hetkel mõistlik suuremaid kogunemisi ja koosolekuid vältida. Tehniliselt ei käi küll osanike koosolekud kogunemiste alla, mis eriolukorrast tulenevalt üldse keelatud on, ent soovitame praeguses olukorras kaaluda alternatiivide kasutamist. Üheks väga heaks võimaluseks, mida ka muidu soovitame, on kirja teel hääletamine. Sellisel juhul ei ole vaja koosolekut kokku kutsuda, vaid juhatus edastab otsuse eelnõud kõigile osanikele, kes poolthääle andmiseks peavad tagastama hääletussedeli. Osanikud, kes ei vasta või kes hääletussedelis oma vastuhääle märgivad, hääletavad otsuse vastuvõtmise vastu. Oluline on tähele panna, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole kõigi osanike häältest. Teine võimalus, kui osanikke on vähem ja erimeelsused puuduvad, on teha konsensuslik otsus, mille allkirjastavad kõik osanikud. Sellisel juhul ei ole mingit tähtaja andmise ega väljasaatmise kohustust, piisabki lihtsalt kõigi osanike allkirjadest. Kui tegemist on nõukogu otsusega, on variandid sisult analoogsed – samuti on võimalik hääletada kirja teel või teha kirjalik kõigi liikmete poolt allkirjastatud nõukogu otsus. Detailsemailt on otsuste tegemise võimalustest koos meie poolt välja töötatud näidistega kirjutanud minu kolleeg Martin Järve siin. Lõpetuseks loodan, et elame eriolukorra üle ning suudame sellest tugevamana välja tulla. Eks meenutavad paljud ka eelmisi kriise küll raskena, ent suudavad kirjeldada olulisi ja edaspidiseks tulu toonud muudatusi, mis kriisi tõttu läbi tuli viia. Kui siiski peaks olukord muutuma nii raskeks, et tuleb kaaluda tegevuse lõpetamist, tasuks ehk lugeda ka minu piimakriisi harjal kirjutatud soovitusi, kui tõesti enam ei jaksa. Praeguses olukorras aitab kindlasti talupojatarkus ja mõistlik suhtumine. Õiguslike probleemide või eelnevast tulenevate küsimuste tekkimisel võtke minuga julgesti ühendust. TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid eriolukorras soovitusi andvaid postitusi leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/.