Osaühingu osa lihtkirjalik müük – ohud ja võimalused

Alates 2020.a. augustist on võimalik osaühingu osasid müüa lihtkirjaliku lepinguga (st ilma notariaalse tõestuseta). Eelduseks on, et ühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja see on täielikult sisse makstud. Siin peituvad nii ohud kui võimalused.

Mis on riskid?

Sellise osa Ostja riskiks on olukord, kus enne omandamistehingut on osa juba kehtivalt võõrandatud või panditud, aga osanike nimekiri või muu teave seda ei näita ning ostja tegelikult osa omanikuks ei saagi. Risk võib realiseeruda, kui ostja ei tunne osa müüjat ja/või ühingu juhatust. Pahatahtlik müüja, kes on nt „ühes paadis“ ühingu juhatusega, saab ostjat suhteliselt lihtsalt ära petta. Kui Eesti väärtpaberite registris registreeritud osa puhul on selline risk ostja jaoks suhteliselt väike, siis notariaalse tõestamise korral riskitase tõuseb ning lihtkirjaliku lepingu puhul on selline risk veelgi suurem. Osaühingu jaoks on problemaatiline olukord (vaidlused), kus osa müügist ei ole ühingule teatatud ning osanikuõiguseid teostab vale isik või siis õige osanik ei saa oma õigusi teostada (nt osanike otsuste vastuvõtmine). Olenevalt osaühingu osaluste jaotusest või põhikirja sätetest võib see olukord osaühingu tegevuse isegi halvata.

Osa müügilepingusse tuleb saada kinnitused

Ostja saab ennast osaliselt kaitsta osa müügilepingu kaudu: müüja peaks andma kinnituse, et osa ei ole võõrandatud või koormatud. Võimalik on küsida selline kinnitus ka ühingu juhatuselt, kuivõrd äriseadustiku kohaselt on osanike nimekirja pidamine juhatuse kohustuseks. Kinnitused ei taga küll osa omandamist (varasem müük ja käsutus jääb kehtima), kuid valekinnituse andjalt on hiljem võimalik nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Kahju sissenõudmine ja sellega seotud vaidlused aga on reeglina kulukad, aega- ja vaevanõudvad ega pruugi anda soovitud tulemust.

Põhikiri kui instrument suurema kindluse saavutamiseks

Kindlasti on uus regulatsioon teretulnud. See lihtsustab oluliselt välismaalastel või Eestist eemal viibijatel osadega seotud tehingute tegemist, kuid osa omandamist puudutavat riski tuleks enesele enne tehingu tegemist või raha maksmist siiski teadvustada ja proovida see maandada. Seaduse kohaselt peavad ostja ja/või müüja osa võõrandamisest teatama juhatusele. Seadus ei näe ette teatamise vormi, kuid nõuab, et teataja osa üleminekut tõendaks. Kui aga pooled sellest osa müügitehingust ühingut ei teavitagi? Põhikirjas võib ette näha tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Võimalik oleks seada sisse müügilepingu või osaühingule osa võõrandamise teate digiallkirjastamise nõue poolte või kolmanda isiku poolt või muul kindlal viisil digitaalselt ajahetke fikseerimine, millal tehing on tehtud (ajatempel). Samuti võib kaaluda võimalust seada osa omandi üleminek sõltuvusse täiendava(te)st tingimusest – selline tingimus võiks tagada, et osa omandi üleminek (uus osanike nimekiri) nähtuks äriregistrist. Kui tegu on ühinguga, kus osade käive on suur, tasub kaaluda põhikirja täiendamist osa võõrandamise täiendavate tingimustega, nt osa võõrandamisest teatamise ja osa ülemineku hetke fikseerimise korraga. Selline säte annab muuhulgas investoritele positiivse signaali selle kohta, et ühing soovib tagada õiguskindlust osanikeringi suhtes ning teisalt on osalusinvestoritel kindlus, et nad kokkulepitud osaluse või õiguse osa omandamiseks ka tegelikult omandavad. Kuna tegemist on väga värske seadusemuudatusega, siis ei ole veel selliste põhikirjaliste eriregulatsioonide osas suunavat kohtupraktikat. Kui Sul tekkis eelnevaga seoses küsimusi või vajad abi põhikirja muutmisel, võid alati meiega ühendust võtta siin.