Tehingunõustaja vaade Eesti väärtuslikemate ettevõtete edetabelile TOP101

  Asjaolu, et Eesti kõige väärtuslikemate ettevõtte edetabelis TOP101 domineerivad pangad, ei tule üllatusena neile, kes kursis kõrgete omakapitali nõuetega, mida Eestis finantsasutustele esitatakse. Arusaadavalt on nende karmide nõuete eesmärk meie finantssüsteemi kriisikindlus ning klientide-hoiustajate kaitse. Küllap on meist enamikel veel meeles viimane suur finantskriis selle aastatuhande esmakümnendi lõpus, mis nii Eesti kui kogu maailma panganduse stabiilsuse tõsiselt proovile pani ning mitmed pika ajalooga pangamajad endaga igavikku kaasa viis. Pankade suurele kasumlikkusele on hoogu juurde andnud viimaste aastate kõrged intressimäärad. Ei maksa aga unustada, et veel mõne aasta eest said Eesti laenuvõtjad nautida rekordmadalaid või lausa nullintresse, mille tõttu olid toona ka pankade kasumid oluliselt tagasihoidlikumad. Pangad on seni olnud ka ainukesed ettevõtted, kes on teenitud kasumilt kvartaalselt tasunud riigikassasse ettevõtte tulumaksu, mida ülejärgmisest aastast ka ülejäänud Eesti ettevõtlus riigile maksma hakkab. Tõenäoliselt mõjutavad lähiaastatel meie finantsasutuste kasumit Eestis aasta-aastalt kasvanud tööjõukulud ning riigi poolt pankadele kehtestatud täiendavad arvukad regulatsioonid ja hoolsusmeetmed, s.h järjest lisanduvate sanktsioonide järgmise kohustus. Baltikumi turu väiksuse ja kõrge turule sisenemise barjääri tõttu päris uute tulijate lisandumist (universaal)panganduse turule ei peeta väga tõenäoliseks. Mõne suurema panga (Luminor) omanikuvahetus või sektori täiendav konsolideerumine Põhjamaades võib siiski ka Eesti pankade turule muutusi tuua.

M&A tehingud pakuvad kiireid kasvuvõimalusi

Mitmed TOP101 nimekirjas olevad ettevõtted on lisaks orgaanilisele kasvule kasutanud oma tegevuse laiendamiseks (või oma põhitegevuse finantseerimiseks mõnd kõrvaltegevust müües) just ühinemis- ja omandamistehinguid (M&A). Eelkõige hakkab edetabelist sellega silma viimati Tallinna börsi põhinimekirjas noteeritud AS Infortar, mis on aktiivne  nii reisilaevanduses, ärikinnisvara arenduses kui energeetikas. Viimaste aastate arengud tehinguturul on meenutanud sõitu lõbustuspargi Ameerika mägedel. 2022. aasta kevadtalvel enamuse Baltikumi M&A tehingute hangumise kaasa toonud Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas asendus riskitundlikemate (välis)investorite müügiotsustest tingitud kõrge turuaktiivsusega juba 2022. teisel poolel ja 2023. aastal. Finantsinvestorite poolne suurem valmidus või vajadus Balti riikidesse tehtud investeeringute müümiseks tõi kaasa head võimalused juhtkondade poolseteks väljaostudeks (MBO) ja regionaalseteks konsolideerimisteks.

Tehnoloogiasektor vs energeetika

Kui toetuda Balti era- ja riskikapitali assotsiatsioonide ning seitsme juhtiva pan-Balti tehinguvaldkonna advokaadibüroo koostöös valminud uuringu „Baltic Private M&A Deal Points Study 2024“ andmetele, siis täiemahulisele sõjale Ukrainas eelnenud perioodil (2020-2022) domineerisid Balti M&A turul eelkõige tehnoloogiasektori tehingud. IT, telekom ja e-kaubandus moodustasid sel perioodil koguni veerandi suurematest tehingutest (tehinguväärtusega üle 1 MEUR). Järgmisel vaadeldaval perioodil 2022-2024 on juhtpositsioonile jõudnud aga tehingud energiasektoris ja kommunaalteenuste valdkonnas. Välismaised ostjad ja investorid ei ole Balti turult päriselt kadunud, kuid nad kipuvad eelistama ettevõtteid siinsest IT-sektorist. Tõenäolised põhjused selleks on Balti IT-firmade jätkuvalt kõrge professionaalne tase, uuenduslikus, loodetav skaleeritavus, aga ka suurem kriisikindlus võrreldes n.ö traditsioonilise majanduse ettevõtetega. Kujukateks näideteks on siinkohal arvestatava osa Valgevene IT-sektori ettevõtete kiire ümberkolimine Balti riikidesse (eelkõige Leetu) demokraatiat nõudnud rahvaliikumiste jõulise allasurumise ja sellele järgnenud repressioonide laine tõttu ning paljude Ukraina IT- ja konsultatsioonifirmade ümberpaiknemine eri Euroopa riikidesse, s.h Eestisse pärast täiemahulise sõja algust.

Enim tehinguid tehakse Leedus ja enamik tehinguosalisi on strateegilised investorid

Kui võrrelda M&A tehingute aktiivsust viimasel kahel aastal Balti riikides ja hinnata seda omandatud ettevõtte peamise tegutsemiskoha järgi, siis paistab silma tehingute arvu märkimisväärne tõus Leedus, suhteline paigalseis Lätis ning mõningane tehingute arvu vähenemine Eestis. Nii müüjate kui ostjate hulgas on võrreldes eelneva perioodiga tuntavalt suurenenud  strateegiliste investorite osakaal (70% vs 46%). Finantsinvestorite ja erakapitali (private equity) aktiivsus on müüjate poolel mõnevõrra vähenenud (29% vs 36%) , samas kui ostupoolel on see pea samas suurusjärgus tõusnud (24% vs 16%). Juhtkonnapoolsed väljaostud on kasvutrendis ning jõukate üksikisikute ja perekondade, s.h family office-tüüpi ettevõtete ostuaktiivsus on võrreldes kahe aasta taguse perioodiga drastiliselt vähenenud (2% vs 36%).

Eestis teeb tehinguturul ilma kohalik kapital

Eesti tehinguturul pakuvad kõneainet värske Operaili erastamine Tartu Mill omanike poolt ja TREV-2 kauaegse juhi Sven Pertensi edukas MBO-tehing Prantsuse kapitali väljaostmisel. Tehinguaktiivsust on märgata ka mõnes teises majandusvaldkonnas nagu näiteks põllumajandus, kus (pere)ettevõtete müüki ajendab tihti põlvkonnavahetuse protsess, mille käigus praeguste omanike ja juhtide järeltulijad ei pruugi vanemate alustatud äri jätkamisest alati huvitatud olla ning pereärile leitakse uued omanikud. Samuti on põhjust rõõmustada Baltikumi suurima ärilinnaku arendaja Technopol Ülemiste omandamise üle Mainori poolt. TRINITI advokaadibürool oli võimalus nõustada mitmeosalise tehingu õiguslikku ettevalmistamist ja läbiviimist, mille käigus müüsid oma osaluse senised Soome investorid ning Mainor Ülemiste AS-i kaasati uued Eesti kapitali esindavad omanikud, kel soov ja võimalus kaasaegse Tallinna visiitkaardiks muutunud Ülemiste City jätkuvasse arengusse panustada.

Mida võiks tuua tulevik?

Suuremahuliste taristuprojektide nagu Rail Baltica edenemine on kindlasti vesi taristuehitusettevõtete veskile, mis aitab neil üle elada jätkuvat vaikelu äri- ja elukondliku kinnisvara ehitusurul. Jääb loota, et näeme oma silmadega ka kaasaegse, kiire ja turvalise 2+2 maanteeühenduste valmimist pealinna ning Tartu ja Pärnu vahel, mis meie teede-ehitajatele väärilist rakendust pakuvad ning nende ettevõtete väärtust kasvatavad. Kui Rail Baltica järgmisel kümnendil valmis saab ja tööle hakkab, mõjutab see kindlasti Rapla, Pärnu ja Riia suunal bussitranspordiga hetkel üsna rammusat leiba teenivaid ettevõtjaid, keda leiame seekordsest edetabelist rohkem kui ühe. Kui otsustame jätkata ettevalmistusi tuumaenergia kasutuselevõtmiseks ning Eestisse asutakse rajama tuumaelektrijaama, siis võiks eeldada, et hiljemalt kümne aasta pärast võime vastava ala ettevõtjaid nagu Fermi Energia ka TOP101 edetabelis kohata. Kindlasti leiame ka tulevikus edetabelist (taastuv)energia tootmisega tegelevad Eesti ettevõtted. Edasist konsolideerumist võib oodata kommunaalteenuste turul, kusjuures valdavalt kohalikele omavalitsustele kuuluvate Eesti vee-ettevõtjate hulgas peaks see toimuma juba lähiaastatel. Artikkel siin. Tõnis Tamme Trinti advokaadibüroo partner, vandeadvokaat