Tehisintellektimäärus – lähtekoht ja mõjud

EL on astunud olulise sammu tehisintellekti reguleerimise suunas, võttes vastu tehisintellektimääruse – lühidalt tuntud ka kui AI Act. 272-lehekülje pikkune õigusakt ei ole mingil juhul tekst, mida saab lõõgastunult läbi lugeda ühe pärastlõunaga. Samas – määrus on tekitanud märkimisväärset huvi ja paljud on arutletud, kuidas see mõjutab ettevõtteid, tarbijaid ja tehisintellekti tulevikku.

Esmalt – mõjust ettevõtlusele

Tehisintellektimäärus on üles ehitatud riskipõhiselt – selles on astmeline lähenemine 4 kategoorias: Vastuvõetamatu riskiga rakendused keelatakse täielikult. Kõrge riskiga rakenduste arendajad seisavad silmitsi rangemate eeskirjadega. Arendajad peavad rakendama tugevaid riskijuhtimissüsteeme, viima läbi vastavushindamised ja esitama selget teavet selle kohta, kuidas tehisintellekti süsteem töötab. Piiratud riskikategooria süsteemide arendajad peavad järgima läbipaistvuskohustusi ning minimaalse riskiga kategooria süsteemide arendajad seisavad silmitsi võimalike (vabatahtliku) tegevusjuhendi kohaste kohustustega. Nii kõrge riskida kui piiratud riskiga arenduste puhul on paratamatus, et ELi blokis tegutsevad ettevõtted – ja nende partnerid väljaspool ELi – satuvad juhtimislike ja compliance nõuete labürinti. Seega peavad ettevõtted valmistuma ja veenduma, et neil on tehisintellekti süsteemide tarbeks jaoks olemas plaan ja rakendamise tegevuskava. Oluline osa tehisintellektimäärusest on ka “eksterritoriaalsus põhimõte” – sarnaselt näiteks isikuandmete kaitse õigusega – mille kohaselt välismaised ettevõtted peavad navigeerima samasuguses keerulises regulatiivses keskkonnas nagu ELi ettevõtted, kui nende äri toimub samuti siin.

Määruse puudujäägid – tehisaru ei ole röster

Selle fakti vääritimõistmine ohustab määruse rakendamist, kuna seaduse rõhuasetus on suunatud kitsale, kõrge riskiga tehisintellekti süsteemile, mitte aga üldotstarbelisele süsteemile. Kuna risk (ja teenuseosutaja vastutus) on seotud konkreetse kasutusviisiga, kuid praktiliselt ühelgi süsteemil ei ole ainult ühte kitsast kasutusviisi, – on teenuseosutajatel väga lihtne väita, et nende süsteemi kavandatud eesmärk on selline, mida määruses ei ole loetletud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et tehisintellektimäärusele on omane jätkata EL-ile omast kõrgete trahvide armastust – maksimumtrahviks on 35 miljonit eurot ning kohustatud isikuteks on tootjad, levitajad, importijad. Kas see motiveerib innovatsiooni või liigset ettevaatlikkust?

Tehisintellektimäärus: võimalused ja väljakutsed

Olles olnud määrusega seonduvas Euroopa Komisjoni komitees, leian, et määrus toob mitmeid võimalusi Euroopa ettevõtjale.

1. Konkurentsieelis, kuna Euroopa tehisintellekti sektori ettevõtted saavad endale nn “kuulikindlate” tehisintellekti lahenduste tootmise maine, mis suurendab nõudlust nende toodete ja teenuste järele.
2. Keskendumine innovatsioonile, sest kui õiguseeskirjad on standardiseeritud, siis ettevõtja saab enda jõupingutused suunata innovatsiooni.
3. Võrdsed võimalused: Kõik EL-is tegutsevad tehisaru spetsiifilised ettevõtjad peavad päritolust olenemata järgima ELi tehisintellektimäärust, et tegutseda ELis, luues võrdsed tingimused ja tagades ausa konkurentsi piirkonnas.

 Samal ajal on kahtlemata väljakutseid

1. Kulude ja hindade suurenemine: nõuetele vastavuse nn compliance kulud mõjutavad nii tehisintellekti pakkujaid kui ka kasutajaid.
2. Innovatsiooni ebakindlus: madalamate või puuduvate standarditega piirkondade ettevõtjad saavad luua innovatiivsemaid tehisintellekti lahendusi, tekitades ebakindlust rangemaid eeskirju järgivate ettevõtete jaoks.
3. Piiratud funktsionaalsus: rangemad eeskirjad võivad tingida vajaduse keelata või piirata teatavaid funktsioone, mille tulemuseks on vähem võimekad või isikupärastatud tooted lõppkasutajatele.
4. Talentide põgenemine: kui bürokraatia muutub liiga koormavaks, võivad talendid otsida avatumaid turge ja kiiremini arenevat ökosüsteemi.

Mis saab innovatsioonist – tehisintellekti tulevikust?

Reguleerimine ja innovatsioon peavad alati leidma tasakaalu vastutuse ja progressi vahel. Tehisintellekti puhul on vaja integreerida tehnoloogia arengusse ka inimlikud väärtused ja eetika. See on olnud Euroopa suund – inimkeskne ning eetiline tehisaru vastandudes selgelt USA (mis on sektori edendamise suund) ning Aasia suunale (mis on regulatsiooni puudumise suund). Samas, vaid määruse rakendamise praktika edenedes selgub, mida määrus kaasa toob. Tänaseks on selge, et tehisintellekti tulevik saab olema võitlus andmete ja talentide eest. Tänane seis Euroopa ei anna põhjust rõõmustada:

• 0% ELi ettevõtetest on maailma TOP 20 tehisintellekti- ja tehnoloogiaettevõtte hulgas;
• 90% AI teaduslikest töödest on pärit USAst või Hiinast;
• 2000st AI talendist moodustavad eurooplased 14 %.

Seega annab tehisintellektimäärus meile põhjust mõelda, küsida ja muretseda, kus me oleme 10 või 20 aasta pärast. Kui eeltoodu tekitab küsimusi, võtke meiega ühendust ning hoidke silm peal – peagi järgmised juba praktilisemat laadi artiklid tehisintellektimäärusest.