Uued ja vanad võimalused osaühingu osa müügil

Selle aasta jooksul – mais ja augustis – jõustus hulk pikalt kavandatud muudatusi seoses osaühingute osade võõrandamisega. Muudatuste eesmärgiks oli osade võõrandamise lihtsustamine ning eelkõige välismaalastele Eesti start-up ettevõtetesse investeerimise lihtsamaks tegemine. Uued võimalused avavad aga uusi võimalusi ka teistele ettevõtjate, kuid nende kasutamine sisaldab ka riske. Võtan järgnevalt tehtud muudatused ja vanad võimalused kokku ning annan nendega seoses veidi soovitusi.

Mis muutus?

Muudatuste tulemusena ei pea enam notariaalselt vormistama mistahes kokkuleppeid, mis võivad endaga tulevikus osa tegeliku üleandmise kaasa tuua. Senini tuli näiteks optsioonilepingud või lihtsalt kokkulepped, mille alusel osaühingu osa kokkulepitud aja möödudes üle antakse, sõlmida notariaalselt ning vorminõude eiramise korral olid kokkulepped tühised. Nüüd on sellised kokkulepped vormivabad. Varem sõlmitud lepinguid seaduse muutmine aga kehtivaks ei muuda ning neile õigusliku jõu andmiseks tuleks lepingud kirjalikult üle kinnitada. Teine muudatus loob võimaluse sõlmida ka osa üleandmise kokkulepe ilma notarita – näiteks lihtkirjalikult. Selleks tuleb muuta ühingu põhikirja ning see võimalus põhikirjas ette näha, kusjuures põhikirja muutmise poolt peavad olema kõik osanikud. Teine nõue on, et ühingu osakapital peab olema üle 10 000 euro ja täielikult sisse makstud. Et seda saavutada, peavad osanikud tegema kas täiendavaid sissemakseid või otsustama osakapitali suurendamise ühingu omakapitali (näiteks jaotamata kasumi või ülekursi) arvel. Viimane eeldab, et ühingul on piisavalt jaotamata omakapitali. Nende tingimuste täitmisel saabki osasid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis müüa ning sama vorminõue kehtib ka pantimisele. Kolmanda muudatusena on osaühingu osa minimaalne nimiväärtus varasema 1 euro asemel 1 sent, mis on ka aluseks otsuste vastuvõtmisel häälte arvestamisele. Tähele tasub siiski panna seda, et kui teie põhikirjas on kirjas, et minimaalne nimiväärtus on 1 euro või et iga 1 euro annab 1 hääle, siis see muudatus teid kuni põhikirja vastavalt muutmiseni ei mõjuta. Muudatusega on võimalik luua osanike vahel oluliselt täpsemaid proportsioone.

Kuidas uutmoodi osa võõrandamine käib

Jätkuvalt peab osaühingu osanike nimekirja osaühingu juhatus (välja arvatud väärtpaberite registri korral, mille kohta loe altpoolt). Osa võõrandamiseks peavad ostja ja müüja sõlmima müügikokkuleppe ning teatama osa võõrandamisest juhatusele. Seadus ei näe ette teatamise vormi, kuid nõuab, et teataja osa üleminekut ka tõendaks. Eelkõige saab see siis toimuba müügikokkuleppe esitamisega või muul juhatusele sobival viisil. Igal juhul loetakse osaühingu jaoks osa võõrandamine toimunuks alles pärast teatamist ja osanike nimekirjas muudatuse tegemist, enne mida ei ole osa omandajal ühingu suhtes osaniku õigusi – näiteks võib ühing teadmatuses maksta dividende vanale osanikule. Uue kohustusena peab osanik juhatust viivitamata nimekirja kantud andmete muutumisest teavitama. Kui notariaalse müügi korral teavitab notar toimunud tehingust äriregistrit ise, siis uue korra kohase müügi korral peab osanike nimekirjas toimunud muudatustest äriregistrit teavitama juhatus. Seda saab teha ettevõtjaportaalis.

Vanaviisi, ehk notariaalselt tõestatud leping

Jätkuvalt on võimalik osasid võõrandada ka notariaalselt. See kehtib kohustusliku vorminõudena juhul, kui ülalkirjeldatud muudatusi tehtud ei ole või vabatahtliku võimalusena kui muudatused on tehtud. Sellisel juhul teatab äriregistrit muudatustest notar, ent juhatuse teavitamise vajadus ja kohustus on jätkuvalt olemas – ilma selleta osaühingu suhtes õigusi ei teki. Notari juures osa võõrandamise korral kontrollib notar ostja ja müüja isikut, nende teovõimet ning lepingu sisu, sh kas pooled ikka saavad aru mis tehinguid nad teevad ja kas müüdav osa üldse kuulub müüjale. See on kindlasti täiendavaks kindlustunnet tekitavaks asjaoluks. Miinuseks on siin notari tasu, mis osa hinnaga 10 000 EUR võõrandamisel on ca 51 EUR+km, hinnaga 100 000 EUR ca 320 EUR+km ja hinnaga 1 000 000 EUR on notari tasu ca 2 900 EUR+km. Paljudel juhtudel tasub see kulu end õiguskindluses ära.

Osa võõrandamine väärtpaberite registris

Jätkuvalt on ka võimalik registreerida osaühingu osad Nasdaq CSD poolt peetavas väärtpaberite registris, mis tähendab et enam ühingu juhatus nimekirja ei pea ning iga registris tehtud muudatus jõustub kohe nii osaühingu kui osanike suhtes. Iga sellise osaühingu osa asub osaniku väärtpaberikontol, mille osanik mõnes pangas avanud on. Sellisel juhul puudub müügikokkuleppel ka mistahes vorminõue, kuid osa üleandmiseks peavad üleandja ja vastuvõtja andma oma pankades vastavasisulised väärtpaberitehingu korraldused, mille andmed peavad klappima. Selliste korralduste puhul on võimalik teha kohe ka ostuhinna tasumine selliselt, et osa ülemineku tingimuseks on ka ostuhinna liikumine. Üheks täiendavaks registri eeliseks on tugev pant, millega saab siduda osade üleandmise keelu ning mida saab üsna lihtsalt realiseerida. Teiste võõrandamisviiside puhul annab pant võlausaldajale palju vähem võimalusi ning sisaldab endas täiendavaid riske. Ka selles registris osade hoidmine maksab, aga pigem on tegemist väiksemate summadega. Täpsemalt saad väärtpaberite registri kohta lugeda kolleeg Ergo Blumfeldti blogikandest siit: https://triniti.ee/kas-omandada-osauhingu-osa-notariaalse-tehinguga-voi-labi-evk/ Kokkuvõtteks võib öelda, et igal osade registreerimise ja võõrandamise viisil on omad eelised ja puudused ning iga osaühing peaks õige viisi valimiseks oma võimalusi ja vajadusi hinnata. Õnneks on vajaduse tekkimisel võimalik neid viise ka muuta, kuigi uuele viisile üleminek nõuab kõigi osanike nõusolekut. Sel teemal täpsemate küsimuste tekkimisel või endale sobivaima lahenduse leidmiseks võtke minuga julgelt ühendust.