Aluslepingute muutmiseni küll ei mindud, kuid alates 2019. aasta mai lõpust on Euroopa Liidu liikmesriikidel ja nende keelatud ilma mõjuva põhjuseta takistada isikustamata andmete liikumist üle liidu sisepiiride (isikuandmete liikumisvabadus liidus nähti ette juba aasta varem jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärusega).
Kellele ja milleks see oluline on?
Mitmed riigid on kehtestanud nõudeid, millega nähakse ette IT-teenusepakkujate kohustus töödelda teatavat liiki andmeid (sh nt avaliku sektori andmeid) selles konkreetses riigis. Sellised nõuded piiravad IT-ettevõtjate võimalusi laiendada oma tegevust teistesse riikidesse või ära kasutada teistes riikides asuvate koostööpartnerite pakutavaid teenuseid. Kuna Euroopa kontekstis tähendavad sellised piirangud ka takistusi digitaalse ühisturu väljakujunemisele, tulebki seda probleemi lahendada liidu, mitte liikmesriikide tasandil.Andmete vaba liikumise määrus
28. mail 2019 jõustunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusel (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku, on kolm olulist omadust.- Määrus keelab liikmesriikidel kehtestada uusi nõudeid (isikustamata) andmete asukohale ning kohustab neid olemasolevad nõuded kahe aasta jooksul kehtetuks tunnistama, kui nad ei suuda komisjonile näidata, et mingi konkreetne nõue on avaliku julgeoleku kaalutlustel põhjendatud ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.
- Määrusega luuakse koostöömehhanism, mille eesmärk on tagada liikmesriikide pädevatele asutustele õigus saada juurdepääs neile vajalikele andmetele ka siis, kui neid töödeldakse mõnes teises liikmesriigis.
- Määruse alusel hakkab komisjon toetama tööstussektori iseregulatsiooni tegevusjuhendite väljatöötamist, hõlbustamaks teenuseosutajate vahetamist ja andmete portimist.
