Kohtupidamine tsiviilasjades
Tsiviilasjades kohustab seadus esmalt kohut hoolitsema selle eest, et asja arutataks ammendavalt ja edasi lükkamiseta. Teisalt annab seadus kohtule õiguse istungiaja tühistamiseks, muutmiseks või edasi lükkamiseks iseseisvalt mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuval põhjusel saab istungi edasi lükkamist taotleda ka menetlusosaline. Võimalike istungi edasi lükkamist kaasa toovate mõjuvate põhjuste loetelu on jäetud lahtiseks, kuid seni on kohtud istungiaja edasi lükkamisel pidanud mõjuvaks põhjuseks näiteks menetlusosalise või ka lepingulise esindaja ootamatut haigestumist, samuti menetlusosalise ja esindaja lähedase ootamatut rasket haigestumist, mistõttu tuleb menetlusosalisel või esindajal haigestunud lähedase eest hoolt kanda. Lisaks on istungi edasi lükkamisel mõjuvaks põhjuseks peetud ka liikluskatkestuse esinemist. Riigis välja kuulutatud eriolukord võib aga kaasa tuua ka teistsugused põhjuseid, mille tõttu võib kohtuistungi edasi lükkamine olla põhistatud. Seoses COVID-19 põhjustava viiruse levikuga võivad kohtuistungi edasi lükkamisel mõjuvaks põhjuseks olla (ja neid on ka praktikas kasutatud) mh järgmised asjaolud:- menetlusosaline või tema esindaja on haigestunud COVID-19 viirusesse;
- menetlusosaline või tema esindaja on (viimase kahe nädala jooksul) kokku puutunud COVID-19 viirusesse nakatunuga;
- menetlusosaline või tema esindaja on sunnitud haridusasutuste sulgemisest tingituna kooliealise lapsega kodus olema (puudub võimalus, et keegi teine oleks lapsega kodus ja lapse vanusest tingituna ei saa ka last üksi jätta);
- hagita asjades on kohtud lugenud eriolukorra tõttu ärakuulamiseks piisavaks kirjaliku seisukoha esitamist ja määranud pooltele vastava tähtaja.

















































