Insights

Eesti
Blogi

Kohtuvaidluste pidamine eriolukorras

Riigis kehtestatud eriolukord ei tohiks olla põhjuseks, miks õigusemõistmine seisma jääb. TRINITI advokaadid on seisukohal, et üksnes füüsilise kohalolekuga kohtuistungite pidamise võimatus ei tohiks kaasa tuua kohtuvaidluste pidamise peatumist.   width=
Kohtupidamine tsiviilasjades 
Tsiviilasjades kohustab seadus esmalt kohut hoolitsema selle eest, et asja arutataks ammendavalt ja edasi lükkamiseta. Teisalt annab seadus kohtule õiguse istungiaja tühistamiseks, muutmiseks või edasi lükkamiseks iseseisvalt mõjuva põhjuse olemasolul. Mõjuval põhjusel saab istungi edasi lükkamist taotleda ka menetlusosaline.  Võimalike istungi edasi lükkamist kaasa toovate mõjuvate põhjuste loetelu on jäetud lahtiseks, kuid seni on kohtud istungiaja edasi lükkamisel pidanud mõjuvaks põhjuseks näiteks menetlusosalise või ka lepingulise esindaja ootamatut haigestumist, samuti menetlusosalise ja esindaja lähedase ootamatut rasket haigestumist, mistõttu tuleb menetlusosalisel või esindajal haigestunud lähedase eest hoolt kanda. Lisaks on istungi edasi lükkamisel mõjuvaks põhjuseks peetud ka liikluskatkestuse esinemist.  Riigis välja kuulutatud eriolukord võib aga kaasa tuua ka teistsugused põhjuseid, mille tõttu võib kohtuistungi edasi lükkamine olla põhistatud. Seoses COVID-19 põhjustava viiruse levikuga võivad kohtuistungi edasi lükkamisel mõjuvaks põhjuseks olla (ja neid on ka praktikas kasutatud) mh järgmised asjaolud: 
  • menetlusosaline või tema esindaja on haigestunud COVID-19 viirusesse; 
  • menetlusosaline või tema esindaja on (viimase kahe nädala jooksul) kokku puutunud COVID-19 viirusesse nakatunuga; 
  • menetlusosaline või tema esindaja on sunnitud haridusasutuste sulgemisest tingituna kooliealise lapsega kodus olema (puudub võimalus, et keegi teine oleks lapsega kodus ja lapse vanusest tingituna ei saa ka last üksi jätta); 
  • hagita asjades on kohtud lugenud eriolukorra tõttu ärakuulamiseks piisavaks kirjaliku seisukoha esitamist ja määranud pooltele vastava tähtaja. 
Juhul, kui tegemist on haigestumisega, tuleb kohtule esitada haigestumist kinnitav arstitõend. Muudel juhtudel tuleb kohtule mõjuva põhjuse aluseks olevaid asjaolusid põhjendada.  Oluline on silmas pidada, et juhul, kui istungi edasi lükkamise aluseks olev mõjuv põhjus esineb menetlusosalise puhul, kellel on ka lepinguline esindaja, tuleb kohtule selgitada, et menetlusosaline soovib ise isiklikult istungist osa võtta ning et vastasel juhul võivad menetlusosalise õigused olla kahjustatud. Seda näiteks juhul, kui menetlusosalisele endale on teada kohtuasja väga tehnilised detailid, mis on asja lahendamisel olulised.  Kui on aga vastupidine olukord, mil mõjuv põhjus esineb lepingulisel esindajal, siis ei saa välistada, et kohus suunab menetlusosalist istungil osalema ka ilma lepingulise esindajata. Sel juhul ei tasu nimetatuga nõustuda ning tuleks kohtule selgitada, et lepingulise esindaja puudumine kohtuistungilt võib kaasa tuua menetlusosalise huvide nõrgema kaitse, mis võib lõpptagajärjena kaasa tuua ebaõiglase lahendi.  Praktikas on kohtud eriolukorraga seoses pidanud kohtuistungi edasilükkamiseks piisavaks isegi menetlusosalise esindaja poolt lihtsalt viite tegemist just toimunud välisreisile (ajal, mil välisreisid olid veel võimalikud) või viirusesse nakatunuga kokku puutumise võimalusele, nõudmata mis tahes tõendeid või põhjalikumaid selgitusi.  Selleks, et õigusemõistmine eriolukorras jätkuda saaks ning et kohtuistungeid ei tuleks määramata ajaks edasi lükata, on kohtud kasutusele võtnud virtuaalruumid. Õigusemõistmine virtuaalruumides võimaldab kohtupidamise jätkamist ilma istungeid edasi lükkamata ning võimaldab seda teha olukordades, kus istungisaali asjaosaliste kokku tulemine on mingil põhjusel võimatu. Virtuaalruumide kasutusele võtmisega tegeleb ka töövaidluskomisjon. Lisaks eraldi loodud virtuaalruumidele on Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitraažikohus kasutanud kohtuistungite pidamiseks Zoom keskkonda. 
Kohtupidamine haldusasjades 
Sarnaselt tsiviilasjade menetlusega on ka haldusasjades kohtul seadusest tulenev õigus istungiaja tühistamiseks, muutmiseks või edasi lükkamiseks iseseisvalt mõjuva põhjuse olemasolul. Istungi edasi lükkumise kaasa toovate mõjuvate põhjuste näidisloetelu on sarnane tsiviilasjade puhul välja tooduga ning sama moodi kehtib ka tõendamise ja põhjendamise kohustus. Samas, erinevalt tsiviilasjade lahendamisest on haldusasjade lahendamisel menetlusosalise istungilt puudumine asja edasilükkamise aluseks üksnes üsna piiratud juhtumitel ning lepingulise esindaja olemasolul on võimalik istungit pidada ka ilma menetlusosalise kohalolekuta.  Ka haldusasjade lahendamisel on halduskohtud eriolukorras kasutusele võtnud virtuaalruumid, mis võimaldavad istungi pidamist ilma füüsiliselt kohtusaali kogunemata. 
Kohtupidamine kriminaalasjades 
Nii nagu tsiviil– ja haldusasjades, on ka kriminaalasjade lahendamisel võimalik asja kohtuliku  arutamise edasi lükkamine, kui menetlusosaline või muu isik ei saa mõjuval põhjusel istungil osaleda. Mõjuvate põhjuste loetelu võib ka siinkohal kattuda juba tsiviilasjade lahendamise juures toodud loeteluga.  Just kriminaalasjade lahendamisel võeti esimesena kasutusele virtuaalruumid. Näiteks ennetähtaegse vabastamise küsimusi lahendati rutiinselt juba aastaid enne eriolukorra välja kuulutamist vähemalt osaliselt tehnilise lahenduse abil, kus vangis viibiv isik osales asja arutamise juures videosilla vahendusel.  Kriminaalmenetluses on teatud juhtudel lubatud tehniliste lahenduste kasutamine ilma asjaosaliste eelneva nõusolekuta. Näiteks võib istungist osavõtmise korraldada tehnilise lahenduse abil lühi-, liht- ja kokkuleppemenetlustes, viimases seda hetkel ka aktiivselt kasutatakse. Samuti toimuvad tehnilise lahenduse abil vahistamise pikendamised ja kautsjoni või elektroonilise valvega asendamised kui kohtueelse menetluse toimingud.  Üldmenetluse puhul toob aga süüdistatava, prokuröri või kaitsja istungile ilmumata jäämine kaasa istungi edasi lükkumise. Ainsaks võimaluseks, kuidas kriminaalasi üldmenetluses eriolukorras ilma füüsilise kokkupuuteta lahendada, oleks kõigi asjaosaliste nõusolek asja lahendamiseks tehniliste lahenduste abil. Samas ilmselgelt tooks ka see kaasa mõningaid probleeme ja raskuskohti ning kohtutel seisab ees üsna keeruline ülesanne kriminaalasjade lahendamisel antud eriolukorras. 
Kohtuistungid ringkonnakohtus ja muud võimalikud murekohad 
Kui esimese astme kohtud kasutavad praktikas ka virtuaalseid istungeid, siis TRINITI advokaatide senine praktika näitab, et praeguses eriolukorras soovivad ringkonnakohtud (st teise astme kohtud) asju lahendada kirjalikus menetluses ning kui pool või pooled sellega nõus ei ole ja istungit ei ole võimalik turvaliselt pidada füüsilises ruumis, lükatakse istungid edasi aega, mil eriolukord on loodetavasti lõppenud. Ringkonnakohtud on muuhulgas viidanud sellele, et kohtukolleegiumi liikmetel on vajalik istungi ajal omavahel arutada, mis ei olevat aga kohtuistungi virtuaalsel pidamisel selliselt võimalik, et vastavate arutelude salajasus oleks täielikult tagatud.  Ühe üldise murekohana kohtuistungite virtuaalsel pidamisel on kohtud (TRINITI advokaatide praktikas eelkõige ringkonnakohtud) välja toonud Põhiseadusest tuleneva kohtuistungite avalikkuse põhimõtte. Istungite avalikkuse tagamine võib küll osutuda keeruliseks, kuid teisalt ei tohiks see olla põhjuseks, miks õigusemõistmine peatub. Praegune esimese astme kohtutes toimuv virtuaalsete ruumide kasutamine näitab, et see ei ole sisuliseks takistuseks. Teiseks on võimalik teatud juhtudel istung kinniseks kuulutada. Samuti ei saa jätta märkimata, et lisaks virtuaalsetele lahendustele on kohtud vähemalt seni kasutanud ka võimalust istungite pidamiseks väga suurtes saalides, kus on võimalik järgida riigi poolt ettekirjutatud ohutusnõudeid.  Eriolukord toob paratamatult kaasa teatavaid raskusi kohtuistungite pidamisel, kuid see ei tohiks olla põhjuseks, mis õigusemõistmine peatub. Antud olukorras tuleks olla paindlik ning valmis osalema istungitel ka ebatavalistel viisidel, et asja arutamine saaks jätkuda ning menetlus ei veniks.  TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/

Vilija Viešūnaitė

Euroopa patendivolinik, Juhtivpartner, Partner, Patendivolinik, Vandeadvokaat
Leedu
Uģis Treilons

Uģis Treilons

Juhtivpartner, Partner, Vandeadvokaat
Läti

Ergo Blumfeldt

Juhtivpartner, Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Laimonas Judickas

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Jurgita Judickienė

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Tanel Kalaus

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Vytautas Kalmatavičius

Vandeadvokaat
Leedu

Klen Laus

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Siim Maripuu

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Villu Otsmann

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Ramil Pärdi

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Aurelija Rutkauskaitė

Partner, Patendivolinik, Vandeadvokaat
Leedu

Linas Sabaliauskas

Partner, Saksa laua juhataja, Vandeadvokaat
Leedu

Tõnis Tamme

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Karmen Turk

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Agnė Ustinovičienė

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Maarja Pild-Freiberg

Partner, Vandeadvokaat
Eesti
Erki Vabamets

Erki Vabamets

Partner, Vandeadvokaat
Eesti

Karin Oras

Assotsieerunud partner, Vandeadvokaat
Eesti

Valter Võhma

Assotsieerunud partner, Vandeadvokaat
Eesti
Gints Pucēns

Gints Pucēns

Partner, Vandeadvokaat
Läti

Artūras Vaišvila

Partner, Vandeadvokaat
Leedu
Zane Bormane

Zane Bormane

Partner, Vandeadvokaat
Läti

Giedrė Čiuladienė

Partner
Leedu

Evaldas Pocevičius

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Karolina Laurynaitė

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Ēriks Blumbergs

Vandeadvokaat
Läti

Nerijus Kasiliauskas, Ph.D.

Vandeadvokaat
Leedu

Olga Siomina

Partner, Vandeadvokaat
Leedu

Justina Stucka-Klimavičė

Assotsieerunud partner, Poola laua juhataja, Vandeadvokaat
Leedu

Kęstutis Žičkus

Vandeadvokaat
Leedu

Sandor Elias

Assotsieerunud partner, Vandeadvokaat
Eesti
Zane Norenberga

Zane Norenberga

Vandeadvokaat
Läti

Martin Järve

Vandeadvokaat
Eesti

Ain Kalme

Vandeadvokaat
Eesti

Igneta Kontutienė

Vandeadvokaat
Leedu

Risto Käbi

Vandeadvokaat
Eesti

Maarja Lehemets

Vandeadvokaat
Eesti

Peeter P. Mõtsküla

Vandeadvokaat, Vandeadvokaat
Eesti

Greta Obadauskaitė

Patendivolinik, Vandeadvokaat
Leedu

Mikk Põld

Vandeadvokaat
Eesti

Gytis Savickas

Vandeadvokaat
Leedu

Kamila Ratkevič

Jurist, Vandeadvokaat
Leedu

Katri Tomson

Vandeadvokaat
Eesti

Sten Veidebaum

Vandeadvokaat
Eesti

Lina Zubovienė

Patendivolinik, Vandeadvokaat
Leedu

Thyle Kelder

Advokaat
Eesti

These were their terms.

What are yours? Let’s discuss

This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.