ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – intellektuaalne omand ja ärisaladuse kaitse, vol 3

Käesolev blogi on viimane postitus kolmest intellektuaalset omandit käsitlevast lühiülevaatest. Postituse autoriõiguste kohta leiad siit, samuti jagasime teavet tööstusomandi kohta. Ärisaladus on alustava ettevõtte kõige odavam ja parem viis kaitsta oma ideed võõraste silmade eest. Uue regulatsiooni valguses on aga tarvis jätta meelde paar soovitust. Ärisaladuse kaitse on kuni senimaani olnud suhteliselt keeruline ja ebaefektiivne. Alustades juba asjaolust, et ärisaladuse mõiste on olnud ühetaoliselt defineerimata ning nii öelda „põlve otsas kokku klopsitud“ segu seadusest, kohtupraktikast ja rahvusvahelistest konventsioonidest. Küll aga on see mure tänaseks lahendatud.

2016. aastal kehtestas Euroopa Liit uue direktiivi 2016/943 ärisaladuse kaitseks, mis muudab senimaani kehtinud regulatsiooni selgemaks ja ühetaolisemaks. Direktiivi kaks suurimat plussi on järgmised:

Ärisaladus kui selline vastab nüüdseks ühele kindlale definitsioonile, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Isegi, kui liikmesriik pole direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse üle võtnud on nimetatud definitsioon otsekohalduv – see tähendab, et ärisaladusel on piiriüleselt sama tähendus üle kogu Euroopa Liidu.
Ärisaladusega seotud õigused, kohustused ja sanktsioonid on oma olemuselt samatähenduslikud, see tähendab, et ärisaladuse kaitse ja tagajärgedega tegelemine on kõikides liikmesriikides enam-vähem samasugune, parandades nii ärisaladusega seonduvat oluliselt just piiriüleste ärisuhete puhul.

Mis teeb ärisaladusest ärisaladuse?

Ärisaladust puudutav direktiiv on üle võetud ka Eesti õigusesse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) kaudu. EKTÄKS-i osas seni veel kohtupraktika puudub, seega saame EKTÄKS-i sõnastuse tõlgendamisel lähtuda üksnes praegu olemasolevatest materjalidest. Igal juhul on ärisaladusel 3 elementi, mis peavad olema täidetud, et tegu oleks üldsegi ärisaladusega ja kasutatavad oleksid ärisaladusega seotud õiguskaitsevahendid:

Teave on saladus – teave ei ole üldiselt teadaolev ja/või üldiselt ligipääsetav isikutele, kes vastaval erialal tegelevad Nt kui ettevõte tegeleb asukoha jälgimistehnoloogia valdkonnas uue, varasemast efektiivsema tehnoloogia väljatöötlemisega, mis on võõras ka teistele samas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, siis on tegu saladusega
Teabel on kaubanduslik või äriline väärtus Nt ettevõtte ärimudel toetub teabe salajasusele, st kui kogu maailm seda teavet teaks ei saaks äri enam toimida, sest üldsus kasutaks teavet ise ega vajaks enam ettevõtte teenuseid, samas võib standard ka madalam olla
Teabe osas on võetud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses isiku poolt, kes seda teavet kontrollib Nt teavet hoiustatakse turvatult ettevõtte süsteemides, teabele ei ole kõikidel ettevõtte töötajatel ligipääsu; Lihtsamas olukorras on allkirjastatud konfidentsiaalsuskokkulepe, keerulisemal juhul pole küll poolte vahel eraldi lepingut, kuid jagatud dokumentidele on märgitud “konfidentsiaalne”

Kolm nippi ärisaladuse efektiivsemaks kaitseks

Nagu eelnevast selgub, siis lasub ka ettevõtjatel endil oluline koorem, et ärisaladus oleks ja jääks ärisaladuseks – ettevõtja peab võtma mõistlikke samme teabe salajas hoidmiseks. Ärisaladuse kaitsmiseks on hulganisti võimalusi, kuid alustava ettevõtja jaoks on kõige jõukohasemad järgmised kolm:

Korras maja = kaitstud ärisaladus

Koonda kogu meeskond ühe laua taha ja kontrolli, et kõikidel oleks sama arusaam ärisaladusest ja infost, mida võib kolmandate isikutega jagada ning mida mitte. Tihtipeale ei mõista inimesed näiteks, et ärisaladuse alla võib kuuluda ka palgainfo, tootmisplaanid või turundusteave. Kui kogu meeskonnal on sama arusaam, on esimene oluline samm juba tehtud.

Konfidentsiaalsuskokkulepete olulisus

Konfidentsiaalsuskokkulepete olulisusest on varem kirjutanud ka TRINITI partner Erki Vabamets. Küll aga on see teema, millest ei saa üle ega ümber. Juhul, kui ärisaladus liigub majast välja tasub alati sõlmida konfidentsiaalsuskokkulepe, mis defineerib ärisaladuse ning näeb ette ka tagajärjed juhuks, kui kohustusi on rikutud. Tegelikkuses ei pea tegu olema isegi mitte eraldi dokumendiga, vaid vastavad sätted võib lisada ka juba olemasoleva müügi- või teenuse osutamise lepingu juurde. Esimest suurt klienti püüdes võib meelest minna, et ka enda tagalat on tarvis kaitsta. See tähendab, et isegi kui vastaspool paneb kokku konfidentsiaalsusleppe põhja, tasub alati pidada silmas seda, et mõlema poole huvid oleksid võrdväärselt kaitstud.

Märkige väljaminevad dokumendid konfidentsiaalsena

Vähegi väärtuslikud dokumendid tuleks alati märkida konfidentsiaalsena. Eriti sellised, mis sisaldavad infot, milleni pole võimalik jõuda läbi kodulehe või avalike allikate. Ühest küljest informeerib see vastaspoolt sellest, et nimetatud dokumendid ei ole mõeldud kolmandatele silmapaaridele. Teisest küljest lihtsustab see hiljem probleemide tekkimisel tõendamist. Samuti võib väita, et sellega täidab ettevõtja ka teatud ulatuses oma kohustuse võtta samme, et hoida ärisaladust kaitstuna – informeerides vastaspoolt dokumentide delikaatsusest. Kokkuvõttes on tervitatav, et lõpuks ometi kehtiv Euroopa Liidus sarnane arusaam ärisaladuse olemusest. Küll aga tuleb meeles pidada, et igal ettevõtjal on nüüdsest ka kohustus ise reaalseid samme võtta, et tagada ärisaladuse kaitse. Ega muud polegi, kui tuult tiibadesse ja olgem hoolikad! Tunned, et Sinu ärisaladus vajab rohkem kaitset? Tead, et keegi on Sinu ärisaladust rikkunud? Ära heida meelt ning kontakteeru meie advokaatidega. Blogisarjas – Alustava ettevõtte ABC – on ilmunud: