2016. aastal kehtestas Euroopa Liit uue direktiivi 2016/943 ärisaladuse kaitseks, mis muudab senimaani kehtinud regulatsiooni selgemaks ja ühetaolisemaks. Direktiivi kaks suurimat plussi on järgmised:
- Ärisaladus kui selline vastab nüüdseks ühele kindlale definitsioonile, mis kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Isegi, kui liikmesriik pole direktiivi oma siseriiklikusse õigusesse üle võtnud on nimetatud definitsioon otsekohalduv – see tähendab, et ärisaladusel on piiriüleselt sama tähendus üle kogu Euroopa Liidu.
- Ärisaladusega seotud õigused, kohustused ja sanktsioonid on oma olemuselt samatähenduslikud, see tähendab, et ärisaladuse kaitse ja tagajärgedega tegelemine on kõikides liikmesriikides enam-vähem samasugune, parandades nii ärisaladusega seonduvat oluliselt just piiriüleste ärisuhete puhul.
Mis teeb ärisaladusest ärisaladuse?
Ärisaladust puudutav direktiiv on üle võetud ka Eesti õigusesse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) kaudu. EKTÄKS-i osas seni veel kohtupraktika puudub, seega saame EKTÄKS-i sõnastuse tõlgendamisel lähtuda üksnes praegu olemasolevatest materjalidest. Igal juhul on ärisaladusel 3 elementi, mis peavad olema täidetud, et tegu oleks üldsegi ärisaladusega ja kasutatavad oleksid ärisaladusega seotud õiguskaitsevahendid:- Teave on saladus – teave ei ole üldiselt teadaolev ja/või üldiselt ligipääsetav isikutele, kes vastaval erialal tegelevad Nt kui ettevõte tegeleb asukoha jälgimistehnoloogia valdkonnas uue, varasemast efektiivsema tehnoloogia väljatöötlemisega, mis on võõras ka teistele samas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, siis on tegu saladusega
- Teabel on kaubanduslik või äriline väärtus Nt ettevõtte ärimudel toetub teabe salajasusele, st kui kogu maailm seda teavet teaks ei saaks äri enam toimida, sest üldsus kasutaks teavet ise ega vajaks enam ettevõtte teenuseid, samas võib standard ka madalam olla
- Teabe osas on võetud mõistlikke samme, et hoida teavet saladuses isiku poolt, kes seda teavet kontrollib Nt teavet hoiustatakse turvatult ettevõtte süsteemides, teabele ei ole kõikidel ettevõtte töötajatel ligipääsu; Lihtsamas olukorras on allkirjastatud konfidentsiaalsuskokkulepe, keerulisemal juhul pole küll poolte vahel eraldi lepingut, kuid jagatud dokumentidele on märgitud “konfidentsiaalne”
Kolm nippi ärisaladuse efektiivsemaks kaitseks
Nagu eelnevast selgub, siis lasub ka ettevõtjatel endil oluline koorem, et ärisaladus oleks ja jääks ärisaladuseks – ettevõtja peab võtma mõistlikke samme teabe salajas hoidmiseks. Ärisaladuse kaitsmiseks on hulganisti võimalusi, kuid alustava ettevõtja jaoks on kõige jõukohasemad järgmised kolm:- Korras maja = kaitstud ärisaladus
- Konfidentsiaalsuskokkulepete olulisus
- Märkige väljaminevad dokumendid konfidentsiaalsena

















































