EL määruse projekt

EL Komisjon on esitanud määruse projekti, millega kehtestataks siseturul ettevõtjate vahelistes tehingutes (äritehingud) ühtne kuni 30-päevane maksetähtaeg, automaatselt rakenduvad viivised ja hüvitis sissenõudmiskulude eest.

Taust

Probleem, et mõnes EL liikmesriigis ettevõtjate vahelistes tehingutes maksetähtaegu millekski ei peeta, on ammune. Leevendusena mõeldud nn. hilinenud maksete direktiiv (2011/7/EL) pole asja ühisturu kontekstis parandanud. Selleks on kaks põhjust: ➡️ Esiteks õiguslik killustatus – liikmesriikide siseriiklikud normid ja kohtupraktika, mis reguleerivad rahaliste kohustuste täitmise aega, sissenõutavust, sanktsioone ja sissenõudmiskulude hüvitamist, on nii lahknevad, et piiriüleste tehingute puhul on võlausaldajatel keeruline oma õigusi maksma panna; ➡️ Teiseks võimaldab ettevõtjate erinev läbirääkimisjõud ehk „asümmeetriline läbirääkimispositsioon“ suurematel või tarneahela erineval tasemel paiknevatel ettevõtjatel suruda peale ebaõiglaseid maksetingimusi. Kumbki ülalkirjeldatud nähtus pole praktikas uus ega tundmatu. Komisjon, olles  konsulteerinud nii ettevõtjate kui avalike hankijatega, on seisukohal, et olukorra parandamiseks on vaja jõulisemalt sekkuda lepinguvabaduse põhimõttesse, ning õige vahend selleks on otsekohalduv määrus, mis asendaks hilinenud maksete direktiivi. Õigusliku alusena viitab Komisjon EL toimimise lepingu artiklitele 26[1] ja 114.[2] Maksetähtajad tsiviiltehingutes reguleeritakse liikmesriikides tavapäraselt seaduse tasemel. Seetõttu annaks ka EL-u õiguse subsidiaarsuse põhimõte EL-le pädevuse kehtestada ühtlustavaid õiguslikke meetmeid, kui liikmesriigid ise makseviivituste negatiivse mõju leevendamisega EL siseturul toime ei tule. Nii ongi Komisjon seisukohal, et EL-l on pädevus kehtestada siseturul otsekohalduvad miinimumreeglid hilinenud maksete ärahoidmiseks ning kehtestada ka vastavad täitmis-ja heidutusmeetmed.

Ettepaneku olulisem sisu

✔️ 30-päevane maksetähtaeg.Määruse projekt kehtestaks äritehingutes ühtse maksimaalselt 30-päevasee maksetähtaja. „Äritehingud“ on projekti kohaselt ettevõtjate vahelised tehingud, sh tehingud avalike hankijatega. „Äritehingu“ mõistest jäävad välja tehingud tarbijatega, maksed kahju hüvitamiseks ning väljamaksed maksejõuetus- ja saneerimismenetluses. Liikmesriigid võivad kehtestada lühemaid maksetähtaegu. Maksetähtaja sidumine „heakskiidu- või kontrollimenetlusega“ (nt ostjapoolse ülevaatusega) on lubatud, kuid sel juhul ei tohi viimase kestus ületada 30 päeva alates kauba või teenuse kättesaamisest ning võlgnik ei tohi ülevaatuse alustamisega viivitada. Maksetähtaeg omakorda ei tohi olla pikem kui 30 päeva peale kauba kontrollimist. ✔️ Maksed allhankijatele.Määrusega kehtestatakse ehitustööde riigihangetes kohustus tõendada hankijatele enne oma maksetaotluse esitamist, et alltöövõtjatele on tasutud ülal viidatud tähtaegu järgides. ✔️ Viivis.Hilinenud makse korral kohaldub automaatselt viivis, milleks eurotsooni riikides on Euroopa keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressi(piir)määr, millele lisandub 8% aastas (s.o. ka meie enda seaduses (VÕS § 94) sätestatud intressimäär). Võlausaldajal pole õigust „viivise saamise õigusest loobuda.“ Viivisenõude eelduseks on, et võlausaldaja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud, võlgnik on saanud arve või maksenõude ega ole seda tähtaegselt tasunud. Arve või maksetaotluse kättesaamise kuupäeva pole võimalik kokkuleppeliselt määrata. Viivist hakatakse arvestama alates arve või kauba kättesaamise kuupäevast ning seda kuni maksmisele kuuluva summa tasumiseni. ✔️ Sissenõudmiskulud.Kui võlgnikul tekib viivise tasumise kohustus, siis lisandub automaatselt 50 eurot sissenõudmistasu, lisaks seda ületavad mõistlikud sissenõudmiskulud ning muud hüvitised, mille saamiseks võlausaldaja on õigustatud. ✔️ Kehtetud tingimused ja tavad.Lepingutingimused ja tavad, millega kehtestatakse lühemaid makse- või ülevaatamistähtaegu või millega võlausaldaja loobub viivisnõudest või sissenõudmiskuludest või pikendatakse nn ülevaatamistähtaega või mis võimaldavad arve saatmist takistada, on kehtetud. ✔️ Omandireservatsioon.   Kui leping näeb selgesõnaliselt omandireservatsiooni, ei lähe kauba omand võlgnikule üle enne, kui kauba eest on täies mahus tasutud. ✔️ Täitedokument vaidlustamata nõuete sissenõudemenetluses.Liikmesriigid peavad tagama, et sissenõudja saab täitedokumendi 90 päeva jooksul alates hagi esitamisest või „kohtu poole pöördumisest.“ ✔️ Täitevasutus.Liikmesriigid peavad määrama ühe või mitu asutust, kellel on pädevus piiriüleste juhtumite korral teise liikmesriigi täitevasutusega koostööd teha ja maksetega alusetult viivitamise nõudeid uurida, lahendada, võlgnikku (rahatrahviga) sanktsioneerida ja ka sisse nõuda. Määruse projekti kohaselt võivad võlausaldajad pöörduda kas oma või võlgniku asukoha järgse täitevasutuse poole. See osa määruse projektist on esialgu üsna problemaatiline – selgusetuks jääb, kas liikmesriigid peaksid asutama eraldi täitevasutuse, mille puhul võimude lahususe põhimõte pole oluline, või piisab olemasolevate kohtu, täiturite ja täitevvõimu asutuste kombinatsioonist – viimasel juhul jääb vähemalt võlgnevuse sissenõudmise poolel õigusliku killustatuse probleem endiselt üles. Määruse projektis nähakse lisaks ette ka nn pehmemaid meetmeid – digitaalsete maksesüsteemide edendamist, kohtuvälise vaidluste lahendamise mehhanismi loomist ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu tagamist krediidijuhtimise ja finantskirjaoskuse alastele koolitustele.

Milline on olukord Eestis?

Esmapilgul tundub, et Eesti ettevõtjate vahelistes tehingutes on maksedistsipliin pigem hea. Ka õigus on piisavalt paindlik – võlaõigusseaduse § 82 annab pooltele õiguse määrata ise maksetähtaeg, sellise puudumisel aga kohaldatakse „mõistlikku“ maksetähtaega. VÕS § 82¹ sätestab reeglid (sh tähtaja) tasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise kohta. VÕS näeb ette ka ebamõistlikult kahjustavate (poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu arvestades) tüüptingimuste tühisuse. Siiski võib esile tuua kaks valdkonda – ehituse alltöövõtt ning põllumajandustootjate ja kaubanduskettide vahelised tüüptehingud –  milles on laiemalt tulnud ette maksmisega pahauskset viivitamist või seda võimaldavate ebaõiglaste lepingutingimuste pealesurumist. Viimase probleemiga on seadusandja ka tegelenud – põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus keelab põllumajandustoote ja toidu korrapärase tarnimise lepingute puhul ebaausa kaubandustavana maksetähtaja, mis on pikem kui 30 päeva alates tarneperioodi lõpust või perioodilisena arvestatava tasu kindlaksmääramise päevast. ——————————————————————————————————- [1] ELTL Art. 26 (1): „Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.“ [2] ELTL Art. 114 (1): „ /…/ artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks /…/ võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.“