50%-50% osalusega äriühingud toimivad edukalt ja mõlemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt üksnes seni, kuni suhted on head. Julgen väita, et paljudes 50-50 osaühingutes saab ilus aeg ükskord otsa ja kaks teravnenud suhetega võrdset hääleõigust omavat osanikku on õnnetu kooslus, mis lakkab funktsioneerimast ja viib suure tõenäosusega ka äri endaga põhja. Toon alljärgnevalt ühe sagedasema probleemi kahe juhatuse liikme korral ning annan soovitusi, kuidas seda kõige lihtsamalt ja kiiremalt lahendada.
Toon alljärgneva näite. Sõbrad Peeter ja Karl ajavad koos äri:
Suhete teravnedes hakkab enamasti üks osanikust juhatuse liige oma õigusi kuritarvitama, olgu selleks meie näites Karl, ning teine osanik Peeter tahaks ennast ja osaühingut sellise omavoli eest kaitsta. Enda kogemusest tean, et tihti on rohkem tahtva ja õigusi kuritarvitava osaniku panus tagasihoidlikum, mistõttu teise osaniku jaoks paistab tekkinud olukord eriti ülekohtune.
Suhete teravnedes hakkab enamasti üks osanikust juhatuse liige oma õigusi kuritarvitama, olgu selleks meie näites Karl, ning teine osanik Peeter tahaks ennast ja osaühingut sellise omavoli eest kaitsta. Enda kogemusest tean, et tihti on rohkem tahtva ja õigusi kuritarvitava osaniku panus tagasihoidlikum, mistõttu teise osaniku jaoks paistab tekkinud olukord eriti ülekohtune.
50% häältest ei piisa mitte ühegi otsuse tegemiseks
Kõige otstarbekam ja efektiivsem lahendus on oma õigusi kuritarvitava osaniku kontrolli all oleva juhatuse liikme (tihti on tegemist sama isikuga või on osanikuks sama äripartneri teine ettevõte) juhatusest eemaldamine. Teadupärast on juhatuse liikme tagasikutsumine osanike üldkoosoleku pädevuses. Osanike koosoleku otsused võetakse vastu häälteenamusega. Ja siin leiab omavoli ohvriks langenud osanik end olukorrast, kus 50% häältest on sama hea kui 0. Tema 50% ei ole enamus ning teha ei olegi justkui midagi, sest on ilmne, et teine osanik talle soodsa juhatuse liikme tagasikutsumise poolt ei hääleta. Võib muidugi loota, et teine osanik Karl jätab üldkoosolekule ilmumata, mis annab seejärel muutusi soovivale osanikule Peetrile õiguse kutsuda kokku korduskoosolek, mis oleks otsustusvõimeline ka üksnes tema 50% häältega ning kuhu teine osanik samuti ei ilmu, kuid sellise õnne tõenäosus on nullilähedane. Seega puudub 50% osalust omaval osanikul seaduspärane ja korrektne võimalus osanike otsuse kaudu „vabaneda“ tülikast ning oma õigusi kuritarvitavast juhatuse liikmest.Juhatuse liikme tagasikutsumine kohtu kaudu on suuresti vormistamise küsimus
Õnneks pole olukord siiski lootusetu ning appi tuleb kohtusüsteem. Vähemalt 10% osalusega osanikul on õigus nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Taolistes vaidluses on hagejaks osanik, kes juhatuse liiget tagasi tahab kutsuda. Kostjaks on aga see osaühing, kus juhatuse liige tegutseb. Seega kuigi sisuline vastasseis on kahe osaniku vahel, on formaalselt vaidlus osaniku ja osaühingu vahel. Kuigi see võib näida kummaline, on selline vaidluse lahendamise kord see päästerõngas, mida osanik vajab. Peetri soov on, et Karl ei oleks enam juhatuse liige OÜ-s Sõprade äri. Selleks esitab OÜ Peetri Firma kui osanik hagi OÜ Sõprade äri vastu ning nõuab Karli kohtu kaudu tagasikutsumist. Korrektselt vormistatud ja põhjendatud hagi võtab kohus menetlusse ning edastab kostjale OÜ Sõprade äri. Peeter on samuti OÜ Sõprade äri juhatuse liige, seega saades hagi kätte esitab OÜ Sõprade äri (Peetri poolt esindatuna või Peetri poolt volitatud advokaatide kaudu) kohtule avalduse hagi õigeksvõtmiseks. See tähendab, et OÜ Sõprade äri ei vaidle hagile vastu. Menetlusseadus on hetkel selline, et juhul kui kostja hagiga nõustub ja võtab selle õigeks, peab kohus hagi rahuldama. Hagi rahuldamine tähendab aga selles vaidluses, et kohus teeb otsuse, millega kutsub Karli OÜ Sõprade äri juhatuse liikme kohalt tagasi. Peetri eesmärk on saavutatud ja Karli omavolile piir pandud.
Aga huvide konflikt?
Tõsi, siinkohal võib tekkida küsimus, ega Peeter huvide konfliktis ei tegutse. Ei saa välistada, et tegutseb. Samas tuleb silmas pidada, et ülal kirjeldatud viis ühingut kahjustava juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ongi see viimane õlekõrs, millest kinni haarata siis, kui midagi muud ei toimi ning teise juhatuse liikme tegevus ja osanike konflikt ähvardab äri hävitada. Oluline on ka silmas pidada, et Karli juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ei mõjuta mistahes viisil tema kontrolli all oleva OÜ Karli Firma kui osaniku õigusi, sh õigust teabele ning eelkõige õigust dividendidele vastavalt osanike otsustele.Kokkuvõtteks
- 50-50 osaühingud ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlikud ning soovitame tungivalt valida mõni teine osaluste jaotus.
- Juhul kui 50-50 osalus on vältimatu, on kirjeldatud olukord ennetatav, kui sõlmida läbimõeldud osanike leping.
- Osanikevahelise vastasseisu tekkimisel on ülalkirjeldatud päästerõnga rakendamiseks aeg kriitilise tähtsusega, kuivõrd mõlemal osanikul on võrdväärsed võimalused teise juhatuse liikme kohtu kaudu tagasi kutsumiseks.
